Berliinlased sulgevad oma lennusümboli

Tempelhofi lennujaam, millest natsid plaanisid teha oma maailmariigi Germania pealinna õhuväravat ja mis juunist 1948 kuni maini 1949 Berliini blokaadi ajal päästis berliinlased näljasurmast, on Berliini sümbol, millest on berliinlastel raske loobuda.

Tempelhofi sulgemist on lennujaama pooldajate survel mitu korda edasi lükatud. Pühapäeval pandi Tempelhofi saatus rahvahääletusele. Hääletamas käis 36,1 protsenti valimisõiguslikest berliinlastest, lennujaama poolt hääletas neist 21,7 protsenti. Lennujaama "päästmiseks" oleks aga vaja olnud 25 protsenti poolthäältest, ehk siis puudu jäi 80 000 häält. Arvestades, et lennujaama poolt oli siiski üle poole miljoni berliinlase, on nende müüdiarmastus muljetavaldav.

Kaugemale nostalgiast aga Tempelhofi pooldajad palju ei jõua - majanduslikult pole väike lennujaam keset elurajooni ammu enam mõttekas, rääkimata mürast ning ohtlikkusest - vähemalt ühe korra on üks ebaõnnestunult maandunud lennuk kukkunud elumaja peale. Plaan teha Tempelhofist ärilennuväli era- ja väikelennukitele elanike seas erilist mõistmist ei leidnud.

Vaidlused Tempelhofi lennujaama sulgemise üle on käinud juba alates aastast 1975, kui valmis Tegeli lennujaam.

1996. aastal võeti vastu poliitiline otsus sulgeda Tempelhof kohe, kui valmib uus, rahvusvaheline lennujaam Berlin-Brandenburg International.