Nädal Villy Paimetsa pilgu läbi

Politseinik küsib esiistmelt: "Te saate ju ometi aru, et strateegiliselt oli see praegu väga vale otsus?" Olin just hetk tagasi öelnud, et ei võta seaduserikkumist üks-ühele omaks. Selle asemel, et ise omalt poolt asju veidi selgitada (kell on 7.45, minu aju ei ole veel kõige paremas töökorras), süveneb politseinik järjekordse dokumendi täitmisse ning auto armatuurlauale kinnitatud kuvarile ilmuvad minu isikuandmed. Pool tundi hiljem võin teekonda jätkata.

Isegi nädalaid hiljem piinab mind see lause, ma ei mõista, kas see oli ähvardus, et kes politseiga ei nõustu, on kohe vaenlane ning saab ka vastava kohtlemise osaliseks.

Erinevalt politseinikust ei saa justiitsminister enesele suhtlemissuutmatust lubada ja peaks suutma ka ajalehe fotograafiga paremini hakkama saada kui kätt objektiivi surudes. Inimlikult võttes võib mõista, et töölepinguseaduse veninud arutelu ajas tippliberaalil harja punaseks. Aga käed on ikka töö tegemiseks või äärmisel juhul kätlemiseks. Ja lõppeks ei tulnud ju töölepinguseadus väga hull välja, tõsi, ilmselt tööandjad on suutnud sisse viia muudatuse, mille kohaselt koondamise puhul töötukassa kauka kallale minnakse. Kuid ehk polegi see töötukassale riskantsem kui nende senised rahapööritused?