On arusaam, et palju tugevaid väikse- ja keskmise suurusega ettevõtteid on vajalik, samas riigi majandust veavad paar suurt, eelkõige just merendusega seotud ettevõtet. Eestis on olemas kaubalaevastik. Tallinna Sadam omab kindlat positsiooni Läänemere piirkonnas, peamist tulu toovad konteinerivood tulevad Hiinast. Tallinkile on Läänemeri juba mõned aastad tagasi kitsaks jäänud.
Kõrgelt on arenenud põlevkivikeemia. Juba aastaid tagasi saadi aru, et ainult rumal ajab põlevkivi lihtsalt ahju. Põhiline elektrienergia tuleb äsjavalminud tuumajaamast, mille hind on ainsana piisavalt konkurentsivõimeline.
2008 aastal alanud raskused on aastaks 2018 kaotanud Eestist õmbluse- ja tekstiilitööstuse, mille ülalpidamine kasvava palganõudluse taustal osutus liiga kalliks.
Kas Eesti valitsus on kubermanguvalitsus?
Poliitilises mõttes ei ole diskussioon enam klassikalisel sotsiaalmajanduslikul skaalal – selles suhtes ajavad kõik parteid ühte poliitikat. Päevakajalised päevapoliitilised küsimused ja eristumised on keskkonna teemadel. Teine oluline diskussioon käib selle üle, kui palju anda otsustusõigust Brüsselile ja kui palju jätta Tallinna. Näiteks kõik maksupoliitilised otsused on kolinud juba Brüsselisse. Palju räägitakse ka energeetikast ja julgeolekust.
Infrastruktuur on korras
Oluline kvalitatiivne hüpe on toimunud teede-tänavatega. Eestis on teed lõpuks korras ja lubavad meil tunda ennast eurooplastena. Valmis on neljarealine Tartu – Tallinna maantee. Tartust saab kiirlaevaga Pihkvasse, Helsinkist läbi Tallinna Rail Balticaga Kesk-Euroopasse. Tallinn – Helsingi meretunnel on ehitamata, ehitamata on ka Saaremaa sild.
Viie rikkama riigi hulgas me kahjuks ei ole. Hea tahtmise korral edestame Lõuna-Euroopat ja oleme suhteliselt igav aga keskmiselt turvalisem Euroopa riik.