Läti rahvusraamatukogu ehitus läheb kordades kallimaks

"135 miljoni lati eest saame mitte raamatukogu, vaid selle karkassi," avaldas leht, "saame aru, et see on vaid klaasist ehitis, kus pole valvet, ligipääsusüsteeme, internetiühendust, telefone, ühendust võrgus olevate andmebaasidega ega maaalust parklat."

Kommunikatsioonisüsteemid ehitushanke sisse ei käinud. Lisaks tuleb maksta tuletõrjesüsteemi eest.

Telegrafi andmetel kulub megaprojektile kaks kuni kolm korda rohkem raha kui ametlikult avaldatud. Leht süüdistab ametnikke salajase hanke korraldamises. Nagu teada, kuulutas Läti valitsuskabinet möödunud nädalal ehitushanke võitjaks RBS Skals, Skonto Buve ja Re Re ühispakkumise, kus küsiti 27 miljonit latti rohkem kui oleks tahtnud Merko Ehitus.

Ka Merko Ehituse pakutud hind ei sisaldanud tehnokommunikatsioonide rajamist. "Kõige halvem on loo juures see, et nad on hanke salastanud," kommenteeris Telegraafile Läti poliitik Aivar Latkovskis, kes oli soovinud pakkumiste sisuga isiklikult tutvuda.

Latkovskise sõnul ei suud Läti valitsuskoalitsioon siiamaani selgelt öelda, kust nad Valguse lossi ehituseks raha võtavad. "Kui ehitus tõepoolest kahe kuu pärast hakkab, peaks valitsus kasvõi umbmääraselt teadma, kust nad selleks raha saavad," ütles Latkovskis.

Üheks rahastamise variandiks on riigile kuuluva Lattelecomi müük, kuid ka selleks pole veel täpset plaani.

Võrdluseks, Suurbritannia rahvusraamatukogu maksis 500 miljonit naelsterlingit. Ettevalmistustööd algasid juba 1982, kuid raamatukogu pidulik avamine lükkus alles 1998. aastasse. Viivituse tõid rahaotsingud. Ja kuigi raamatukogu kerkis vägev ning see on kogu maailmas hinnatud, on tema ülalpidamiskulud väga kallid. Ainuüksi elektrile läheb 1 miljon naelsterlingit aastas.

Mis puudutab Läti rahvusraamatukogu ehitust, kallinevad ehitushinnad lausa silmnähtavalt, 20-30% aastas. Kui raamatukogu ehitust oleks alustatud 10 aasta eest, oleks sellele kulunud 45 miljonit latti vähem. Hoone valmib praeguste plaanide kohaselt nelja aastaga.