Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statoil: Eesti ja Soome kütusehinnavõrdlus on ebatäpne
Kommentaariks uudisteportaalis
etv24.ee avaldatud uudisele ”Ettevõte: Eestis maksab kütus rohkem kui Soomes“
teatas Eesti Statoil, et Eesti Triboloogia Instituudi juhi Raul Ernese
arvutuskäik kütusehinnavõrdlusest Eestis ja Soomes lähtub ebatäpsetest
algandmetest.
Seetõttu on jõutud ka valele järeldusele, nagu oleks Eestis müüdavad mootorikütused pärast vastava riigi käibemaksu ja aktsiisi maha arvamist kallimad kui Soomes. Vea Raul Ernese arvutuskäigus põhjustab see, et eksitud on mõlemas riigis hetkel kehtiva kütuse jaehinna määratlemisega ja Soomes kütustele kehtiva aktsiisimääraga.
Lähtudes õigetest algandmetest ning võttes aluseks tegelikult 21.04.2008 kehtinud mootorikütuste jaehinnad Helsingis Neste täisteenindusjaamades ja Tallinnas Statoili täisteenindusjaamades, on erinevus mootorikütuste baashinnas hoopis Eesti kasuks. Ehk pärast vastava riigi käibemaksu ja aktsiisi maha arvamist on müüdav bensiin Eestis 0,16 krooni võrra ning diislikütus 0,11 krooni võrra odavam kui Soomes.
Kütuste uurimisega tegeleva ettevõtte Eesti
Triboloogia Instituut OÜ kinnitusel on Eesti müüdavad mootorikütused pärast
käibemaksu ja aktsiisi mahaarvamist kallimad kui Soomes.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.