- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,76%7 492,5
- DOW 30−0,52%52 116,63
- Nasdaq −1,28%24 929,36
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,76%7 492,5
- DOW 30−0,52%52 116,63
- Nasdaq −1,28%24 929,36
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroopindade pakkumine Tallinna äärelinnas suureneb
Samuti ei kiirusta ettevõtted otsust langetama enne, kui hoone ehitus on lõppjärgus, kirjutas Uus Maa Kinnisvara analüütik Annika Jakobson Äripäevas. Suurenenud pakkumine on tinginud äärelinna uutes büroomajades pikenenud müügiperioodi ja ka üürihindade alanemise. Uute büroohoonete üürid algavad äärelinnas 160 kr/m2 ning ulatuvad südalinna A+ klassi büroodes 280 kr/m2 kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud ja käibemaks.
Suurenenud pakkumine mõjutab ka vakantse. Uute hoonete valmimisel võib prognoosida vanemate ja amortiseerunud hoonete vakantside suurenemist ning ilmselt on mitmed uued büroomajad sunnitud uksed avama üle 15% vakantsiga.
Kaubanduspindade turul on olukord suhteliselt sama, mis eelmistel kvartalitel. Suuremates keskustes napib vabu kaubanduspindu, mõned vabad pinnad on veel Rotermanni kaubamajas ja ehitusjärgus olevas Rocca al Mare juurdeehituses. Rocca al Mare keskuse juurdeehituse I etapp peaks valmima sügisel ning selle käigus lisandub ca 16 000 m2 uut pinda. Kaubanduspindade üürihinnad on liikunud viimastel aastatel tõusutrendis. Poolaasta jooksul on üürid püsinud suhteliselt samal tasemel. Ka järgmise poolaasta perspektiivis võib öelda, et nõutud kaubanduskeskustes jäävad üürid samale tasemele.
Lao- ja tootmispindade turul on uusi projekte, pakkumine suureneb järk-järgult. Kuigi võib öelda, et detailplaneeringu järgus olevate laopindade pakkumine ületab nõudlust, on nõudluse ja pakkumise vahel käärid. Kõige suuremaks probleemiks on ajaline vahe: arendajad on suutelised pakkuma ettevõtete vajadustele vastavaid laopindu umbes 1-1,5 aasta pärast. Ettevõtted on aga nõus ootama uut laoruumi keskmiselt pool aastat.
Viimase kvartali jooksul on nõudlus lao- ja tootmispindade järele veidi kahanenud.
Ettevõtete kindlustunne tulevikus suhtes on vähenenud ning ootused on muutunud pessimistlikumaks. Sellistes tingimustes ei plaanita laieneda ning pole vajadust uue pinna järele.
Tootmismaa ostmine ise ehitamise eesmärgil on vähem populaarne. See trend levib alates eelmisest aastast ning prognoosida võib sama trendi jätkumist. Varem nägid ettevõtted teenimisvõimalust, soetades odavalt kinnisvara ning teenides vara väärtuse kasvult. Praeguseks on maa hinnad tõusnud kõrgele ning edasine tõusupotentsiaal on küsitav. Sellest tulenevalt eelistatakse üha enam olla üürniku staatuses, mistõttu on sagedasemaks muutunud ka sale-leaseback-tehingud erinevate fondide ja investoritega, kus ettevõte müüb oma hoone, kuid jääb sinna pikaajaliseks üürnikuks.
Tootmis- ja laopindade üürihinnad ei ole poolaasta jooksul tõusnud. 2008. aasta esimese kvartali jooksul on olnud pigem surve hindade alanemiseks, kuna pakkumist on piisavalt ja nõudlus väheneb.
Heas seisukorras ladude hinnad algavad 55 kr/m2 kuus ning ulatuvad hinnatud piirkondades maanteeäärsetes hoonetes 100 kr/m2 kuus.
Seotud lood
BREC Kinnisvara äripindade hindaja Koit Uus
ütles aripaev.ee-le, et lähiaastatel turule tulev uute büroopindade hulk tekitab
murrangu senise pakkumise-nõudluse suhtes ja pärast 2008. aastat peaks
pakkumine juba selgelt ületama nõudlust.
1Partner Kinnisvara äripindade grupijuht
Vallo Pank ütles aripaev.ee-le, et suur osa büroohoonete projektidest on
hetkel külmutatud ja ootavad paremaid aegu.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele