- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi hirm börsi ees on asjatu
Riigifirmade börsile viimise osas valitseb palju müüte ja stereotüüpe. Börs on majanduse peegel ja börsiga seotud hirmud on riigi majandushirmude peegeldajad. Kuivõrd on hirmud ehtsad, kuivõrd kõverpeeglis üle paisutatud?
Gild Bankers koostas koos Tallinna Börsiga Eesti ettevõtete TOP 100, kus kümne väärtuslikuma ettevõtte seas on vaid kolm ettevõtet, mis pole Tallinna Börsiga seotud. Edetabeli teisel kohal olev Eesti Energia oli esikümne ainus, mille ükski väärtpaber ei ole Tallinna Börsil kaubeldav olnud. Miks?
Kõige enam kardetakse riigiettevõtte börsile viimisel riigi kontrolli kadumist ettevõtte juhtimise ja sisulise tegevuse üle. Eesti Energia puhul arvatakse, et eraomanik hakkab survestama tariife, et tagada endale piisava suurusega dividende. Siin tuleb meelde tuletada, et Eestis on olemas konkurentsiamet, mille ülesanne on kinnitada riiklikke tariife ja kontrollida. Ei börs ega börsil olemine hakka seda kunagi asendama, ka noteeritud ettevõtted alluvad konkurentsiameti kontrollile. Hiljutised näited on Tallinki Silja Line'i ja Eesti Ekspressi Delfi ostutehingu luba. Börsiettevõtete enamusaktsionär ei pea omama ettevõttest 100, isegi mitte 90%. Kui riik säilitab 60-70protsendise osaluse, on tugeva omaniku staatus selgelt alles.
Maailmaturgudel on näiteid, kus avalikult kaubeldava ettevõtte enamusaktsionäril piisab kontrolli omamiseks vähem kui pooltest aktsiatest, sest ülejäänud aktsiad on jaotatud paljude väikeaktsionäride vahel.
Miks arvatakse, et infrastruktuuriettevõtteid on keeruline ja ohtlik börsil noteerida? Euroopa börsidelt leiame ridamisi infrastruktuurifirmasid, mille riik on muutnud avalikult kaubeldavaks: Energias De Portugal, British Gas, Deutsche Post AG, Malta International Airport, Österreichische Post AG, CEZ.
Riigiettevõtete börsile viimise vastaste arvates muutub ettevõte börsil üksnes kasumit taotlevaks ja unustatakse ühiskonna jaoks oluline. Meenutame, et riik ise on võtnud viimastel aastatel Eesti Energiast dividende rohkem kui miljard krooni. Tallinna Sadam pidi riigile dividendide maksmiseks eelmisel aastal lausa võlakirju emiteerima. Kas selline käitumine eristab riiki kui omanikku tüüpilisest riskikapitalifondi käitumisest? Tundub, et mitte.
10.04 Äripäeva artiklis väidab Heido Vitsur, et "Eestis pole erilist tüli elektritootjate ja suurte tarbijate vahel olnud, kuid ikka tänu sellele, et EE aktsiad on riigi omandis." Mina väidan, et tüli ei ole olnud seetõttu, et Eesti Energia on professionaalselt juhitud firma selge strateegia, tegevuskava ja rahvusvahelistele nõuetele vastava raamatupidamisega. Riigi suhtumist suurtesse tarbijatesse saame pigem hinnata Estonian Celli juhtumi kaudu, mis suure energiatarbijana oli pärast riigi ootamatut elektriaktsiisi kehtestamist sunnitud oma äriplaanid ümber vaatama.
Arenenud riikides on börsiettevõtete turuväärtus võrdne või suurem SKPst. Eestis on see alla 30%. Mõni aasta tagasi lõpetas riik riigiettevõtete börsile toomise analüüsi enne, kui sellega alustada jõuti. Tundub, et riigiettevõtete avatuse teemat ei võeta Eestis tõsiselt. Näiteks Leedus, kus on moodustamisel uus riigi osalusega energiafirma LEO, on valitsus selgelt öelnud, et see noteeritakse Vilniuse börsil.
Börsi muudavad tondiks need, kes kardavad avatud, konkurentsivõimelist ja innovatiivset majanduskeskkonda. Nii nagu riik juhib ennast ja oma ettevõtteid, nii teeb või hakkab seda tegema ka erasektor. Riigi eeskuju riigiettevõtete tänapäevase ja avatud juhtimise tagamisel on ainult teretulnud.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele