- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 500−0,17%7 723,55
- DOW 300,49%54 349,12
- Nasdaq −0,83%26 363,44
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,55
- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 500−0,17%7 723,55
- DOW 300,49%54 349,12
- Nasdaq −0,83%26 363,44
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolme kuuga trahviti keskkonnarikkumisi ligi miljoni eest
Keskkonnainspektsioon on tänavu esimese
kolme kuuga registreerinud 608 keskkonnaalast rikkumist ning trahvinud 419
isikut, sealhulgas nii eraisikuid kui ettevõtteid kogusummas 981 220 krooni.
Keskkonnakahjuga rikkumisi oli 31 ning keskkonnakahju suuruseks kokku 967 544 krooni. Võrreldes 2007. aasta esimese kvartaliga on rikkumiste üldarv ja trahvitud isikute arv vähenenud. Möödunud aasta samal ajal oli 813 rikkumist ja karistuse saanuid 509.
Trahvide kogusumma on jäänud samaks, mis tähendab, et keskmine trahvisumma on võrreldes varasemaga tõusnud, ulatudes ligi 2500 kroonini, teatas inspektsioon.
Rikkumiste koguarvust ligi pooled ehk 283 rikkumist on registreeritud kalapüügivaldkonnas. Jäätmealaseid rikkumisi oli 92 ja metsaõigusnormide rikkumisi 80. Samad valdkonnad olid rikkumiste arvu järgi esikolmikus ka möödunud aastal.
Kõige enam ehk 90 keskkonnaalast rikkumist registreeriti tänavu Pärnumaal, järgnesid Harjumaa 86 ja Ida-Virumaa 73 rikkumisega.
Eelmise aasta samal perioodil oli kõige arvukamalt rikkumisi ehk 160 juhtumit Tartumaal, kus tänavu registreeriti neid 63. Pärnumaal fikseeriti möödunud aastal 112 rikkumist.
Rikkumiste arvu vähenemine Tartu- ja Pärnumaal toimus peamiselt tänu kalapüügirikkumiste vähenemisele. Püügirikkumiste arvu kahanemist võib seostada tänavuaastase sooja talvega, mille tõttu jääaluse püügi periood Peipsi järvel ja Pärnu lahel jäi tavapärasest tunduvalt lühemaks.
Seotud lood
Aasta tagasi käivitus „Pese säästvalt!”
initsiatiiv, mille algatajateks olid Euroopa keemiatööstusettevõtteid ühendav
organisatsioon A.I.S.E. ning Eesti Keemiatööstuse Liit.
Nanotehnoloogia tegeleb inimsilmale
nähtamatu maailmaga. Seetõttu pole meil tavaliselt aimugi, kui sellega kokku
puutume. Üheks hõbedast nanoosakeste rakenduseks on hävitada baktereid ning
vältida seega näiteks sokkidest levivat ebameeldivalt haisu.
Keskkonnaraha tänavuses teises
taotlusvoorus küsib Ida-Virumaa keskkonnainvesteeringute keskuselt 54 projektiga
114 miljonit krooni.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele