Christensen: Eesti on kaotaja

Danske Banki juhtiv analüütik Lars Christensen on õnnelik, et ei ole enam Eesti majandusest kõige negatiivsemalt mõtlev analüütik. „Eesti Pank on nüüd pessimistlikum,“ lisas ta.

„Aasta tagasi avaldasime hoiatuse, mida ei tohi ignoreerida: kõiki uusi Euroopa Liidu riike ootavad raskused,“ sõnas analüütik.

Ta võrdles praegust olukorda pohmelliga ja mida kõvem on pidu, seda pikem pohmelus on. Christenseni sõnul oli pidu väga pikalt kestnud. „Sa võid olla kurb, et sul on peavalu, samas olla õnnelik, et oled elus. Eestil on ületarbimise eufooria, tervitan Eesti Panga realistlikumat ülevaadet. Tegelikult ei tahtnud ka Danske olla negatiivne, vaid realistlik,“ selgitas ta.

Christensen on palju optimistlikum kui aasta tagasi. „2% majanduskavu ei ole palju, kuid annab parema stardipaiga,“ selgitas ta.

Christensen võrdles uusi turumajandusi nagu Eesti, Läti jne teismelistega: nad joovad, kaotavad rahakoti jne. „25aastasena nad enam nii ei tee. Samamoodi on buumid, optimism jne. Kõik kohalikud analüütikud väidavad, et nende majandus on eriline ja suudab taluda 20% jooksevkonto puudujääki, 25% palgakasvu. Ei ole, öelge mulle riik, kus majandusseadused ei toimi, nimetage koht, kus gravitatsiooni ei ole,“ oli ta veendunud, et universaalsed majandusseadused toimivad kõikjal.

Praeguses majandusolukorras, kus möllab krediidikriis, kaupade hinnad on lakke kerkinud jne, jagas Christensen riigid võitjateks ja kaotajateks. Võitja poole peal nägi ta riike, kelle väliskaubandus on tugevas plussis ja kes ekspordivad, nagu Hiina, Indoneesia, Brasiilia, Venemaa, ja kaotajad on suure väliskaubanduse puudjäägiga importijad, nagu Eesti, Rumeenia, Türgi.

„Küsimus ei ole, kus me oleme, vaid millal tagasi hüppame, see ei juhtu 2009. aastal,“ ei näinud ta lähitulevikus positiivseid märke.

„Valitsuse töö ei ole majandust turgutada, vaid pikaajalise jätkusuutliku rahanduspoliitika ajamine. See ei ole ülikooli tarkus, vaid mu ema rääkis: ära kuluta rohkem, kui sul on, see kehtib kõigile, ka valitsustele,“ hoiatas analüütik Eesti valitsust, et nad ei hakkaks majandust elavdavaid meetmeid rakendama.

Christensen hoiatas ka inflatsiooni palgaspiraali eest. „Kui on inflatsioon, siis tõstetakse palku ja inflatsioon kasvab. Tekib spiraal,“ rääkis ta ohtudest Eestis.

Ka sõnas ta, et tööjõuturg peab paindlikum olema. „Eesti valitsus räägib, kui liberaalsed nad on. Vale. Läti on liberaalsem, seal on lihtsam inimesi palgata ja vallandada. Hea, et valitsus on tööjõureformi ette võtnud, et tööandjad julgeksid inimesi palgata,“ sõnas ta.