Eesti Pank ootab majanduskasvuks 2%

Sise- ja väliskeskkond ebasoodsamad kui möödunud sügisel. Eesti majanduse oodatud kohandumine küll toimub, ent ebasoodsamaks muutunud väliskeskkonna tõttu ei ole see enam nii sujuv, kirjutas Eesti Pank oma kommentaaris. Olukorra paranemist pole ilmselt oodata ka veel 2009. aastal. Samuti on kasvanud väline hinnasurve, mis on vähendanud tarbijate ostujõudu. Eesti Panga kevadprognoosis on kärbitud sisenõudluse mahtu nii kinnisvarasektori jahtumisest tingitud vähenenud investeeringute kui ka kiire inflatsiooni ja majapidamiste ebakindluse tulemusena kahanenud tarbimise tõttu. Käesolevaks aastaks ootab Eesti Pank prognoosi põhistsenaariumis majanduse reaalkasvuks 2% ning kahel järgmisel aastal vastavalt 3% ja 5%.

Eesti Panga hinnangul sõltub majanduskasvu taastumise kiirus Eesti edukusest olemasoleva ekspordipotentsiaali realiseerimisel. Majanduse uut tõusulainet on oodata väliskeskkonnast tulenevalt kas 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses. Et üleminek uude kasvutsüklisse oleks sujuv, on keskpanga hinnangul vajalik seni sisenõudluse rahuldamisele orienteeritud ressursside osaline ümbersuunamine ekspordile. Samuti on oluline, et finantssektor toetaks jätkuvalt heade äriprojektide rahastamist.

Eesti praegune hinnatõus on pikaajalisest inflatsioonist märgatavalt kiirem, kuid see tase on ajutine. Kuigi 2007. aastaga võrreldes kujuneb inflatsioon sel aastal keskmiselt kiiremaks, saab 2008. aasta esimesel poolel alguse hinnatõusu aeglustumise trend.

Eesti Pank prognoosib oma põhistsenaariumis 2008. aasta inflatsiooniks 9,8% ning kahel järgmisel aastal vastavalt 4,5% ja 3%. Keskpanga hinnangul jõuab Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedusse. Kriteeriumi täitmiseks on tähtis hindu mõjutavate administratiivsete meetmete ajastamine.

Valitsussektor toetab majanduse kohandumist kõige paremini vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamisega, mis on kriitilise tähtsusega. Ilma valitsuse plaanitava 3 miljardi kroonise kulude kärpeta ulatuks eelarve defitsiit sel aastal üle 1% SKPst. Kahel järgmisel aastal peab eelarve tasakaalustamiseks sügisel planeerituga võrreldes kulusid kokku hoidma 8 ja 11 miljardi krooni ulatuses.

Keskpanga hinnangul ei ole välistatud, et Eesti majandus kasvab tänu soodsamale väliskeskkonnale või Eesti ettevõtete kiiremale ekspordile ümberorienteerumise võimele prognoositust siiski hoogsamalt.

Samas on olemas ka majanduskasvu prognoositust kiirema aeglustumise oht juhul, kui viimastel aastatel laenuraha eest tehtud investeeringud lähtusid liialt optimistlikest ootustest. Lisaks võib inflatsiooni alanemist edasi lükata palgakasvu oodatust mõõdukam aeglustumine.