Tallinn ei lähe Kofkini eest kohtusse

Kesklinna vanema Marek Jürgensoni allkirjaga 8. novembril 2007. aastal jõustus otsus, millega paar nädalat enne rendikonkursi väljakuulutamist loodud Aleksander Kofkini firma Meriton Food Boutique OÜ sai 25 aastaks rendile kohviku- ja poeruumid Pika/Nunne/Laia tänava nurgal, mis on tuntud Pärli kohviku majana.

Ühe pakkujana esinenud OÜ Köögikaubad, OÜ Hiiekivi ja OÜ Kolmjalg esitasid konkursi suhtes protesti. Kiika Kööki kaupluse nime all esineva OÜ Köögikaubad omanik Anne-Pii Saare esitas protesti küsitlemaks valikukomisjoni otsuse läbiviimse õigsust. Kiika Kööki kolis ümber Uuele tänavale Šoti klubi ja Aafrika restorani lähedusse.

Siiski seisis Tallinna Kesklinna valitsuse vastuses protestile, et otsus konkursi võitja kasuks oli sooritatud õiglaselt ja olgugi, et Meriton Food Boutique OÜ pakkumise hind polnud kõige kõrgem ja et firma oli loodud vahetult enne konkursi väljakuulutamist, oli nende äriplaan teistest osalejatest parem.

Nüüdseks on kohtuvaidlus lõppenud.

Tallinna Kesklinna vanem Marek Jürgenson selgitas: „Arutasime antud küsimust väga pikalt ja põhjalikult. Kaaludes erinevaid asjaolusid, leidsime, et otstarbekam on lasta kohtuotsusel jõustuda ja kuulutada välja uus enampakkumine. See säästaks aega ja kulusid: jooksvad kommunaalkulud, saamata jäänud üüritulu jms, mida oleme sunnitud kandma seoses kasutusest väljalangenud äriruumidega.

Vaatamata asjaolule, et usume siiralt võimalusse ringkonnakohtus tõendada meie poolt läbi viidud enampakkumise korrektsust, on suur tõenäosus, et vastav kohtuotsus vaidlustatakse omakorda teise osapoole poolt Riigikohtus. See aga tähendab loomulikult mitmeid kuid, kui mitte aastaid kasutamata seisvat suhteliselt atraktiivset äripinda Tallinna vanalinnas. Meie üheks prioriteediks on piirkonna ettevõtluskeskkonna rikastamine läbi valitsemisel oleva linnavara efektiivse kasutuse.

Omalt poolt näeme lõppenud kohtuvaidluses pahatahtlikku käitumist vaidlustaja poolelt. Seda eelkõige põhjustel, et kaebuses esitatud väited käsitlevad enampakkumise läbiviimise protseduurilisi nüansse, milles ei näinud vaidlustaja puudusi enne, kui sai nn viimasel hetkel teada asjaolu, et tema pakkumist parimaks ei tunnistatud – siis alles meenus, et kehtestatud reeglid ei vastanud enampakkuja ootustele. Samuti on äärmiselt kummastav, et läbirääkimiste käigus kokkulepitud lõpliku pakkumise esitamise ajahetk osutus kohtuvaidluses kaebajale äärmiselt ebamõistlikuks ja koormavaks.”