Poodnikud hinnatõusus võidumehed

EKI andmete järgi on aga näiteks kilepiima tootmishinna tõus olnud 50 protsenti, samas kui säästukauplustes, mille sekka kuulub ka Maxima, keskmiselt 75 protsenti. Või näiteks on kartuli tootmishind langenud üle 32 protsendi, poodides aga 7-8 protsenti vähem.

Et mitte olla ebaõiglane, tuleks ka märkida vastupidist. Näiteks on munade puhul tootmishind tõusnud rohkem, kui on nende lõpphinna tõus olnud tavapoodides. Sarnane tendents iseloomustab ka taluvõi hinda tavapoodides, kuid mitte säästukettides.

Maxima kõneisiku Erkki Erilaiu sõnul pidid säästuketid tõepoolest hindu rohkem tõstma kui tavapoed. Selle põhjuseks on tema sõnul odavpoodide madalam hinnatase. Tavaketid samas ulatuses hindu tõsta aga ei saanud, sest nende hind oleks sel juhul liiga kõrgeks läinud.

Kallimad poed olid sunnitud lihtsalt mõningatel peamistel kaupadel oma juurdehindlusprotseni vähendama, samas on baastoiduainete ostukorv neil endiselt viiendiku võrra kallim.

Piima hind olevat aga Maximas tõusnud aastaga samuti 55,9 protsenti nagu Säästumarketiski. "Ostjad ei lähe enam kauplusesse ostma, kui hind on liiga kõrge. Hindu on hakatud väga teraselt uurima," lisas Erilaid.

Kõige suurem hinnatõus on aga tabanud hoopis jahutatud ahvenat ning nisujahu.

"Suured jahutatud ahvena hinnakõikumised on suuresti tingitud kättesaadavusest, sest ahvenat ei ole kaugeltki igas poes müügil. Teravilja hinna tõusu taga on suur nõudlus maailmaturul ja kuna eelmisel aastal oli maailmas teraviljasaak varasemast väiksem ja poliitika liberaliseerimisega viljavarud rekordiliselt väikseks jäänud, siis pakkumine ei katnud enam nõudlust ning hinnad tõusidki ja jäid kõrgele tasemele püsima," seletas EKI sektorijuhataja Pille Liivaauk.

Uurides, mis võib olla nisujahu üle 100protsendilise hinnatõusu taga säästukauplustes, arvas naine, et viimased ei saa ehk enam nii häid tehinguid kui varem.