- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 5000,00%7 736,18
- DOW 300,79%54 513,94
- Nasdaq −0,28%26 510,64
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,48
- OMX Baltic−0,15%314,98
- OMX Riga−0,03%928,3
- OMX Tallinn−0,18%2 154,46
- OMX Vilnius−0,1%1 505,31
- S&P 5000,00%7 736,18
- DOW 300,79%54 513,94
- Nasdaq −0,28%26 510,64
- FTSE 1000,08%10 888,3
- Nikkei 2253,66%66 300,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millest toota elektrit – Prantsuse, Soome või Taani eeskuju?
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli
aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“
võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
Prantsusmaa variant – pikemas perspektiivis kasutatakse Eestis 1200 MW tuumaenergiat. Kuni sinnamaani aga põlevkivi või importenergiat, tuulikute võimsus oleks sellises stsenaariumis 250 MW. Stsenaariumi tugevus: elektri hind prognoositav. Miinus: elluviimise aeg pikk – tuumajaama rajamiseks kulub 15 aastat.
Taani näide – Eestisse rajataks suuremahulised tuulikud, mis tasakaalustatakse gaasiturbiinidega. Põlevkiviplokkide kasutamine jääks suhteliselt tagasihoidlikuks. Stsenaariumi tugevus: väike sõltuvus CO2 kvoodi hinnast, kuid tuulikud koos gaasiturbiinidega toovad kõrge elektri hinna.
Soome näide – kasutatakse palju erinevaid tootmisvõimalusi – põlevkivi, tuulikuid, gaasiturbiine ning kuni 400MW võimsusega tuumajaama. Stsenaariumi tugevus: energiaportfelli mitmekesisus, mis parandab ka tootjate omavahelist konkurentsi. Probleem, et tuumajaama valmimine võtab kaua aega. Enne seda oleks elektri hind CO2 kvoodi tõttu suhteliselt kõrge. Samuti ei ole veel neljanda põlvkonna reaktoreid.
Neljas stsenaarium – sama mis Soome stsenaarium, kuid ehitatakse juurde ka 400 MW kivisöejaam. Oleks taas mitmekesine portfell, kuid miinuseks taas, et jaama valmimiseni on elektri hind kõrge. Pluss – tõenäoliselt valmib CO2 püüdmise tehnoloogia varem.
Viimane stsenaarium on seotud suuremahulise elektritootmisega põlevkivist – kuni 1200 MW ulatuses. Investeerida on vaja vähe, kuid elektri hind oleks tulenevalt CO2 kvoodi hinnast kõrge. Ka keskkonnamõju kõrge.
Teoreetiliselt võib veel rajada ka palju gaasiturbiine reserviks ja kogu elekter importida. Kui importida ei saa, siis toota ise. Hind oleks aga sellisel juhul prognoosimatu ning varustuskindlus küsitav. Samuti mõjutaks selline lahendus oluliselt Eesti väliskaubandusbilanssi.
Seotud lood
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on
hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud
kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma
kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi
arukusest.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiafoorumil
alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ ütles minister Juhan Parts
avakõnes, et kindlasti ei peaks Eesti olema ühe elektrijaama riik.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid erakondade
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri toomist.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri tootmist.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele