Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinnas ootab omanikku 2300 uut korterit
Tallinna uusarendustes on umbes 40-44%
vabu kortereid, mis tähendab, et Tallinnas on pakkumises umbes 2300 uut
korterit, millele lisanduvad järelturu pakkumises olevad spekulatiivsetel
eesmärkidel ostetud uued korterid, kirjutas Äripäeva erilehes Kinnisvara Uus Maa
kinnisvaraanalüütik Annika Jakobson.
Arvestades seda, et keskmiselt on Tallinnas viimastel kuudel toimunud 550 tehingut, millest hinnanguliselt 20-30% on uued korterid, siis kulub vähemalt üle aasta enne kui hetkel turul olev uute korterite maht ära tarbitakse.
Uute ehitatavate projektide arv on kahanenud miinimumini. Kortereid ehitavad vaid suuremad tegijad, kes on ka müügiperioodide puhul arvestanud pikema ajaga. Uute kortermajade ehitusi praktiliselt ei alustata, kuna majandusolukord on halvenenud ning ostjate seas valitseb ebakindlus tuleviku suhtes, mis takistab neid ostuotsust tegemast.
Uutes arendustes, nii kesklinnas kui äärelinnas, lähevad väga hästi müügiks just väiksemad ja odavamad korterid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Korterite keskmised hinnad Tallinnas 2008. aasta algus, krooni/ruutmeeter
Enim huvi tuntakse aasta läbi
elamiseks kõlblike suvilate vastu, kuna neid annab kergema vaevaga remontida
ning kiireks sissekolimiseks ette valmistada, kirjutas Äripäeva erilehes
Kinnisvara Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Raiko Heldja.
Hinnad Pärnu kinnisvaraturul on kevade
ootuses sulanud enam kui 40%. See on kaasa toonud ostjate suurenenud huvi uute
korterite ja eramute vastu, kirjutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar
Saksing Äripäeva erilehes Kinnisvara.
Ehkki ehituskvaliteet on viimasel ajal
nukker, läheb kaubaks siiski vaid lõpliku viimistlusega korter, kuna pärast
eluasemelaenu võtmist ei jagu remondiks raha.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.