Eesti teedest 320 km kaetakse kiiruskaameratega

Liikluskomisjoni esimesel nõupidamisel peatuti kiiruskaamerate teemal, mille puhul tõdeti, et nende abil tehtav automaatkontroll hakkab toimima vaid siis, kui avastatud rikkumisi käsitletakse lihtsustatud korras. Komisjon kiitis heaks kiiruskaamerate projekti võimalikult kiire ellurakendamise. Maanteeamet kavandab kolme aasta jooksul allutada kiiruskaamerate kontrollile 320 kilomeetrit Eesti maanteid, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas 24. märtis istungil mitte toetada justiitsministeeriumi seadusemuudatusi, mis annaks politseile tulevikus õiguse karistada automaatse kiirusekontrolli käigus auto omanikku ega kohustaks politseid uurima, kes tegelikult kiiruse ületamise ajal autot juhtis.

Justiitsministeeriumi koostatud eelnõus pakutakse välja, et automaatse kiirusekontrolli käigus avastatud lubatud kiirust ületanud isikut ei peeta sündmuskohal kinni ja kuna hilisema kohtuvälise menetluse ajal on kiiruseületaja tuvastamine ressurssi nõudev või koguni võimatu, nõutakse trahv sisse auto omanikult või vastutavalt kasutajalt.

Eilsel liikluskomisjoni nõupidamisel oli kõne all ka liiklusseadus, kus kergesõidukite liiklus on puudulikult reguleeritud. Vastavalt uutele täiendustele tuleb mopeedid võtta arvele mootorisõidukina ja need ka kindlustada. Samuti nähakse ette, et jalgratturid peavad kasutama kiivreid ja jalgrattatulesid.

Nõupidamisel määrati komisjoni aseesimeheks siseminister Jüri Pihl ja sekretäriks Maanteeameti peaspetsialist Villu Vane. Komisjoni kuuluvad veel justiitsminister, haridus- ja teadusminister, sotsiaalminister, rahandusminister, siseminister, Politseiameti peadirektor, Maanteeameti peadirektor, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktor ning omavalitsuste ja tehnikakõrgkoolide esindajad.

Valitsuse 2008. a 27. veebruari korraldusega moodustatud liikluskomisjoni ülesanded on „Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist 2003–2015” tulenevate tegevuste koordineerimine, liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamine ja ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seotud probleemide lahendamiseks.

Liikluskomisjonil on õigus oma töösse kaasata riigi- ja omavalitsusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte. Komisjoni korralised koosolekud hakkavad toimuma iga kvartali esimese kuu viimasel kolmapäeval kell 15. Olulisemate küsimuste korral võidakse kutsuda kokku ka erakorraline koosolek, millest teatatakse komisjoni liikmetele 24 tundi enne selle algust.