Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alternatiivenergia on kallis
Alternatiivenergia kasutuselevõtt Eestis on
alles lapsekingades, üks põhjus on praegu kasutatava energia madal hind.
Alternatiivenergia teemal võtavad hoogsalt sõna nii ökofanaatikud kui ka roheliste lobistid. Näiteks ookeanist soojusenergia kättesaamine on küll perspektiivikas, kuid praegu veel kallis, vesiniku abil soojuse ja puhta joogivee saamine on aga liiga ebastabiilne.
Enamasti taandubki kõik ikka rahale ehk lihtsale küsimusele: kui palju energia maksab ning milline on energiaallika kasutegur.
Teades, et teadlastel on töös kümned hullud ja vähem hullud ideed, palusime energiavaldkonda tundvatel inimestel kommenteerida võimalikke alternatiivkütuseid.
Tallinna Ülikooli keskkonnauuringute osakonna juht Jaan-Mati Punning sõnab, et kõikide pakutud variantidega on palju probleeme, enamik juba ammu tuntud asjad, mõned leiutaja Jaan Tatika tööpõllult.
"Põhiline on küsimus, kui palju miski maksab. Teiseks, milline on huvigruppide lobitöö," lisab Punning.
Eesti esienergeetikuks nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Einari Kiseli sõnul on tõusude-mõõnade energiat püütud rakendada juba pikemat aega, kuid suuremahulist energiatootmist pole veel õnnestunud tööle saada. Meil saaks Kiseli sõnul kasutada ehk laineenergiat.
"Tuumajaam on üks reaalsetest alternatiividest Eestile. Jättes kõrvale põlevkivi-, tuule- ja biomassiprojektid, võib reaalselt rääkida ka gaasiturbiinidest," kinnitab Kisel.
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia
instituudi juhtivteadur Anto Raukas ütles aripaev.ee intervjuus, et väiksem
tuumajaam maksaks praegu umbes 30 miljardit krooni ja see tuleks ehitada
loomulikult laenuga.
USA president allkirjastab täna
energiakava, mis kõrvaldab poelettidelt 100vatised hõõglambipirnid ja sunnib
autotootjaid energiasäästlikke masinaid tootma.
Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juht
Ando Leppiman ütles tänases online-intervjuus, et ettevõte plaanib
2025. aastaks toota 20-30% energiast taastuvatest allikatest.
Eesti elektrisüsteemi toimimise eest
vastutav OÜ Põhivõrk ja Viru-Nigula tuuleparki haldav OÜ Nelja Energia leppisid
kokku tuulepargi puuduste likvideerimise edasises ajakavas.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Enimloetud
1
4
Hispaania investor suurendas osalust
Viimased uudised
Peaaegu kõik migrandid on Ceutast tagasi pöördunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Hispaania investor suurendas osalust
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele