Saksamaal utsitab riik energiat säästma

Passiivmaja suurim energiakulu võib olla vaid 15 kWh ruutmeetri kohta aastas. Nullenergiamajad kulutavad veelgi vähem energiat, kuid kuna nende tootmine on praeguse seisuga väga kallis, ehitatakse neid Saksamaal vähe. Passiivmaju on Saksamaal aga ehitatud juba viimased 17 aastat. Passiivmaja, kus puudub aktiivne kütte- ja kliimasüsteem, kasutab ligi 90 protsenti vähem energiat kui keskmine elumaja.

Passiivmaju iseloomustab tavalisest tõhusam soojustus, paremad aknad (kolmekordsete klaaside ning soojustatud raamidega) ning õhutussüsteem, mis filtreerib kasutatud õhust soojuse välja ja suunab selle tagasi maja kütmiseks.

Ehituskuludele lisandub Saksamaa tingimustes passiivmaja nõuete täitmiseks 8%, kuna küttekulud on aga edaspidi väga väikesed, tasub see lisakulu end juba mõne aastaga ära.

Kütuste hinnatõus ja kliima soojenemine on viinud selleni, et käimas on suured üleriigilised kampaaniad ka vanemate elamute muutmisel energiasäästlikeks.

Selleks on mitmeid võimalusi. Kui ei taheta teha just passiivmaja, soovitatakse esimese asjana maja väliskest korralikult soojustada.

Edasi soovitatakse välja arvutada, kui suur on maja energiasäästupotentsiaal ehk siis, mitu kWh aastas ühe ruutmeetri kütmiseks kulub. Kui see on alla 100 kWh/a, on väga hästi. Üle 400 kWh/a on aga juba selgelt liiga palju.

Energeetiline saneerimine on uus suund, inimestele tehakse arvutustabelite abil selgeks, kui palju on võimalik korraliku soojustuse abil säästa. Arvestades, kui palju aastas kokku hoitakse, on juttu koguni energiapensionist. Aastas võib ühe maja kütte pealt kokku hoida ligi 80%.

Eelkõige soovitataksegi maja soojustada - nii on võimalik küttekulusid alandada tervelt 75%. Järgnevad katuse- või pööningusoojustus, kuna siitkaudu läheb kaotsi 11% soojusest. Veel 7% on võimalik kokku hoida korralike uste ja akende abil. Parimad on kolme klaasiga soojuskaitsega aknad (Ug = 0,5 W/m"K).