Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kosmose vandenõud 7: USA luuresatelliit 193
Kui soovid lugemist sarja algusest, siis
kliki siia: Surnud kosmonaut
14. detsembril 2006 saadeti USA õhujõudude Vandenbergi baasist välja rakett, mille pardal oli satelliit nimega USA 193.
USA 193 oli luuresatelliit. Paraku tekkisid satelliidil raskused orbiidil püsimisega ning 2007. aasta lõpuks oli USA õhujõududel selge, et satelliit kukub Maale. Jaanuaris teatas USA, et kavatseb satelliidi raketiga alla tulistada.
Milleks on vaja satelliiti tulistada? USA valitsuse teatel sisaldas satelliidi kütusemahuti mürgist raketikütust hüdrasiini. Kui kütusemahuti oleks atmosfääri sisenemisel alles jäänud oleks see võinud kukkuda tihedalt asustatud alale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
20. veebruaril tulistas USA satelliidi alla. Leidub inimesi, kelle arvates jättis valitsus osa tõest varju. Allatulistamise peaeesmärk oli vältida seda, et luuresatelliit satuks mõne teise riigi valdusse. On veel neidki, kes arvavad, et USA tahtis näidata, et on maailmas ainus, kes suudab satelliite rakettidega alla tulistada.
2007. aastal hävitas Hiina raketi abil ilmastikusatelliidi, nimetades seda katseks. Selle katse tulemusena sattus orbiidile kosmoseprügi, mis ohustab teisi samal kõrgusel tiirlevaid tehiskaaslasi. Nüüd üritas USA näidata, et suudab satelliite tulistada sellises kõrguses, kus oht teistele satelliitidele on minimaalne. Kas USA vastas nii Hiina katsetusele? Leidub neid, kes seda usuvad.
Isegi kui meil õnnestub meil jõuda jälile
kõigile maistele saladustele, jääb kosmos endiselt suureks ja salapäraseks. Kas
väljaspool meie päikesesüsteemi võiks leiduda intelligentset elu? Mis on
tumeaine? Kas kosmilistes ussiaukudes on võimalik liikuda valgusest
kiiremini?
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.