Aatomite purustaja külvab maailmalõpuhirmu

Energeetikaministeerium ega Fermilab pole hagi kommenteerinud, eeldades, et sellega tegeleb justiitsministeerium.

CERNi esindaja James Gilles ütles New Scientistile, et hagis esitatud väited on „täielik nonsenss” „LHC alustab tänavu tööd ning selle abil on võimalik uurida füüsikas palju sellist, mida varem teha ei saanud. Seal sünnib uus füüsika ning teadmised universumi kohta,” lisas ta. „Ka aasta pärast on maailm ikka alles.”

Kiirendis on võimalik simuleerida tingimusi, mis valitsesid miljardiksekundid pärast Suurt paiku. Tunnelis pannakse vesiniku aatomi tuumad liikuma 99,9999-protsendilise valguse kiirusega, neid juhivad ülitugevad magnetid. Füüsikud loodavad jõuda jälile küsimustele, mis on olnud lahendamata juba pikka aega. Näiteks: miks on osakestel mass või kas ruumil võib olla veel varjatud dimensioone.

Hagis tõstavad Wagner ja Sancho üles teoreetilised tulevikustsenaariumid, mille kohaselt võivad kiirendis tekkida osakesed, mis asuvad maakera kugistama. Nii on räägitud hüpoteetilistest kvarkosakestest, mida leidub neutrontähtede tuumas ning mis eraldiseisvana võiksid olla lahenduseks nn tumeaine probleemile.

Kui need osakesed oleksid stabiilsed ja negatiivse laenguga, võiks nad hakata hävitama tavalist ainet, muundades seda senitundmatuks kummaliseks aineks. Kui peaks tekkima ahelreaktsioon, haaraks see endasse kogu meie planeedi ning kõik siinsed elanikud.

2003. aastal tehtud LHC ohutushinnang leidis, et pole põhjust karta ühtki eelkirjeldatud stsenaariumi. Dokument annab teada, et kiirendi suudab luua lühiajalisi üliväikeseid musti auke, mis hävitavad prootoneid. Kuid mingil juhul ei ole põhjust karta õnnetust.

Samasuguseid hirme väljendati ka Brookhaveni keskuses 2000. aastal avatud relativistliku raskete ioonide kiirendi RHIC puhul. Seade on tänaseks töötanud kaheksa aastat ning ohustsenaariumid pole realiseerunud.

Gillesi sõnul tekib looduses LHC-kiirendiga sarnase energiaga kokkupõrkeid ka looduses, sest kosmilised osakesed liiguvad meie galatikas valguskiirusel. Kuu on olnud selliste kokkupõrgete märklaud viis miljardit aastat, kuid pole sattunud apla musta augu kõhtu.