BMW väike, aga raju nelikäperdaja 335xi

Kõigepealt pean lugeja ees ette ja taha kummardama ja vabandama, sest olen siiani täiest kõrist kriisanud, kuidas 335xi näol on tegu uue konkurendiga kiiretele Imprezadele ja Mitsubishi Evo mudelitele. Vabandust, see pole nii. Viimased on autod, mis õhkavad sportlikkust ja muskleid ja nelikvedu kiiretel radadel ning sunnivad omanikke küljeakende kojameeste peale mõtlema, sest lahe on külg ees kurve võtta. Vedrustus on ka tavaliselt selline, millega rajal palju rõõmu, kuid linnas tuleb hambakaitsmed suhu panna, et mitte autoliisingule lisaks hambaliisingut maksta. BMW on märksa inimlikum ja selliseid asju seal ei juhtu.

Välimus on selle auto puhul kahe otsaga asi. Nimelt on võimalik valida, kas tahad osta kupeed või sedaani. Sisu oli prooviautol sportlike istmetega. See tegi suuremal mehel natuke elu raskeks, sest sportistmesse mahtumine oli keeruline.

Kui ennist sai mainitud, et olen sellele autole konkurente valesti pakkunud, siis nii see paraku on. Konkurente tuleb otsida ikkagi premium-klassist. Kiireid Jaapani päritolu nelikveolisi ta puutuma ei lähe. Ta on ikkagi üsna palju pehmem ja igapäevaselt kasutatavam. Kas see maksab kiirusomadustelt kuskil kätte? Võib-olla kaldub ta mõnes kurvis rohkem, kuid nelikveo skeem X-drive kindlasti korvab selle. Minu arvates on tegu raudselt omasuguste seas ühe parema, kui mitte kõige parema süsteemiga. Olles seda proovinud lumes, jääl, kuival ja vesisel pinnasel, siis võin kindlalt öelda, et see teeb nii nagu kästakse. Külg ette? Palun! Tahad tagasi sirgeks? Palun! Ja seda selleta, et auto kukuks end teistpidi loopima. Suure kubatuuriga turbomootor viskab "kolmest" edasi nagu nõelatult. Siinkohal soovitan sellest mootorist ja nelikveost täie mõnu saamiseks manuaalkäigukasti. Automaat küll toimib hästi, kuid ei suuda lõpuni selleks jääda, mis lõbufaktorilt suudaks manuaali lüüa.