Arvutiõpetaja: vanemad ei saa peituda teadmatuse taha

„Kõrgem teadlikkus, kas see on ikka suurem turvalisus? Paar aastat tagasi narkootikumide eest hoiatavat brošüüri vaadetes tabasin end mõttelt - kuidas ma pole küll midagi proovinud, nii ahvatlev reklaam ju“ sõnas Toom, et mõned lapsed võivad hoiatustest halbu ideid saada.

Õpetaja sõnul ei ole olemas ametlikku õppekava ning iga kooli enda asi on see, mida ja kuidas õpetatakse. „Õpetaja õpetab seda, mida oskab ja tahab, puuduvad ettekirjutused, vastused ja eksamid,“ tutvustas ta olukorda.

„Kui nutikad on ikkagi õpilased?“ küsis ta. Näiteks tõi ta, et veebist leitakse kiirelt kõik inimesi puudutav, näiteks eelmisel aastal kassi torupuhastusvahendiga üle valanud tüdrukute rate.ee kontod kisti kiiresi päevavalgele. Samuti vaatavad tema sõnul ka tööandjad üha enam Orkutisse.

„Kas see ongi üldse kasulik kui lapsed on liiga nutikad? Kunagi ei tea ju, mis kellelegi on hoiatus ja kellelegi idee. Häkkimine, pankade paroolide välja petmine, avalikele wifidele paroolide peale panemine,“ tõi ta näiteid, millega häkkerihakatised võiksid oma võimeid proovida, lisaks sellele, kui lihtne on tänapäeval veebi kellegi kohta negatiivset üles riputada.

„Keda ja kuidas harida, kelle probleemid need üldse on? Kas lapsed on vallatud või on probleem hoopis kodus, kus mingid asjad on tegemata jäetud. Vanemad ei saa teadmiste puudumistega end välja vabandada. Lapsele peab õpetama vastustunnet, laps peab teadma, et ta on oma tegevuse eest veebis vastutav,“ tõi ta välja valupunkti, millele tuleb edaspidi tähelepanu pöörata.