Monogaamsus pole inimestele loomuomane

Sotsiaalse monogaamia korral kasvatavad isa ja ema oma järeltulijaid ühiselt, kuid teevad mõlemad aeg-ajalt kõrvalhüppeid. Näiteks on paljude näiliselt üksteisele truude linnupaaride pesas pea pooled järeltulijad teiste isaslindude pojad. Seksuaalselt monogaamsed loomad paarituvad vaid üheainsa partneriga. Selliseid loomi on looduses väga vähe, kirjutas Live Science.

Evolutsioonipsühholoogide sõnul on meeste kõrvalehüpped sagedasemad kui naiste truudusetus, sest nii on võimalik odavalt levitada oma geene. Sperme on isastel loomadel palju ning nende tootmine on odav, seega pole suurt vahet, kas sigitatud järeltulijast saab asja või mitte, sest isa pole temasse eriti palju investeerinud. Oluline on lihtsalt võimalikult palju järeltulijaid saada, siis on suurem tõenäosus, et mõnest ikka asja saab.

Emad aga investeerivad oma järeltulijatesse palju rohkem ressursse ja aega, seega on neil väga oluline nende väheste elu jooksul saadavate järeltulijate võimalikult hea kvaliteet. Seega on emade huvides mitte paarituda võimalikult paljude isastega, vaid võimalikult kvaliteetsete isastega. Seega on ka naiste ja meeste evolutsioonilised huvid siinkohal vastuolus.

Mõnede teadlaste arvates moodustus meeste ja naiste vaheline monogaamne partnerlus eelkõige laste heaolu huvides. Inimene erinebki teistest imetajaliikidest selle poolest, et isad investeerivad kõvasti laste kasvatamisse. Kuna see on nii, on ka meestele oluline partneri võimalikult hea kvaliteet.

"Inimesed moodustavad pikaajalisi paare ning isad investeerivad laste kasvatamisse rohkem kui enamik teisi primaate,” ütles Michigani ülikooli evolutsioonipsühholoog Daniel Kruger. "Selle poolest oleme erilised, kuid samas oleme me siiski kergelt polügüünsed, sest enamik meestest magab elu jooksul rohkem kui ühe naisega.”

Kas abielus või muidu partneriga tugevalt seotud inimesel tasub oma partnerit petta, sõltub kasu ja hinna suhtest.

"On korduvalt tõestatud, et meestel on abieluvälistest suhetest vähem kaotada kui naistel,” ütles New Mexico ülikooli evolutsiooniantropoloog Jane Lancaster. "Kuna kaotada on vähem, on lihtsam selleni jõuda.”

Vahelejäämise korral pole meestel erilist hirmu, et naine lahkuks ning lapsed tema kasvatada jätaks. Naised võivad aga kõrvalehüpetega kaotada isade ressursid laste kasvatamiseks. „Naiste puhul ei parane kõrvalehüpetega laste elukvaliteet,” ütles Lancaster.

Mõned teadlased arvavad, et nii sotsiaalne kui ka seksuaalne monogaamsus pole inimestele loomulikud, vaid tulenevad pigem kultuurilistest ja sotsiaalsetest põhjustest.

"Ma ei usu, et me oleme monogaamsed loomad,” ütles Washingtoni ülikooli sotsioloogiaprofessor Pepper Schwartz. "Tõeliselt monogaamne loom on näiteks hani – kui tema partner sureb, ei paaritu ta enam kunagi. Inimestel on monogaamsus lihtsalt arukas ning kasulik valik, mitte tingimata loomuomane.”