Globaalne soojenemine põhjustab palju
erinevaid probleeme. Eestis ei saa enam eriti suusatada, madalad meresaared
Vaikses ookeanis ähvardavad vee alla vajuda ning USA seisab silmitsi üha
sagenevate orkaanidega. Peruus aga ähvardab liustike sulamise tõttu tõsine
veepuudus. Nii tõsine, et magestama tuleb hakata merevett, kirjutas Reuters.
Peruu elanikkonnast suurem osa elab Vaikse ookeani rannikul, seal asub ka riigi pealinn Lima. Õnnetuseks on piirkond väga kuiv. Põhjuseks on Antarktikast lähtuv ja piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja poole liikuv külm Humboldti hoovus, mis põhjustab püsiva temperatuuriinversiooni. Kui tavaliselt on õhk atmosfääri ülaosades külmem, siis temperatuuriinversiooni korral on vastupidi. Külma hoovuse tõttu on just alaosa külmem. See takistab pilvede moodustumist, sest külm ja maapinnalt auranud niiskust sisaldav õhk ei saa ülallasuvast soojemast õhust kõrgemale tõusta ning vihmapilvi moodustada. Tšiili põhjaosas asuv Atacama kõrb on seetõttu maailma kõige kuivem koht, kus ei saja praktiliselt üldse.
Peruu rannikul kasutatav vesi pärineb Andide mäestiku liustikest. Globaalne soojenemine on aga liustike mahtu oluliselt vähendanud. Sama trendi jätkudes poleks peruulastel enam varsti midagi juua. Asi on veelgi hullem ja ei puuduta mitte ainult kohalikke elanikke, sest selles piirkonnas asuvad paljud vase ja nitraatide kaevandused, mis samuti rohkelt vett tarvitavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vask ja väetised on maailmaturul viimaste aastate jooksul niigi tohutult kallinenud. Tõsine veepuudus Tšiili põhjaosas ja Peruus muudaks asja ainult hullemaks.
Peruul oleks võimalik pumbata vett üle Andide teiselpool mäestikku olevast vihmametsast, kuid ilmselt on merevee magestamine mõistlikum ja odavam lahendus. Esialgse plaani kohaselt ehitab Lõuna-Korea ettevõte Doosan Heavy Industries Construction kaks magestamistehast, mis varustaksid joogiveega rohkem kui kahte miljonit inimest.
Seotud lood
Madalad metallihinnad ning turtsuv
globaalne majandus löövad Peruu ettevõtetele hingekella.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.