Keskmine pension tõuseb 21,6%

Uus süsteem seob keskmise pensioni senisest tugevamini palkade tõusuga. Kui riigikogu ei oleks pensionite arvestamise süsteemi muutnud, jääks pensionitõus alla 16%, teatas Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

„Uus pensionide arvestamise süsteem hakkab tõstma senisest kiiremini iga aasta pensioni suurust, mis on kindlasti meeltmööda tänastele pensionäridele,” ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor. „Aga tähtis on see muutus ka homsetele pensionäridele. Vaatamata demograafilisele olukorrale võime nüüd kümneteks aastateks ette veendunud olla, et keskmise pensioni tase palkadega võrreldes jääb vähemalt samale tasemele.”

Ka sotsiaalminister Maret Maripuu rõhutas kindlustunde olulisust: „Kõige olulisem on see, et meie eakad ning ka tänased aktiivsed töötajad võiksid tulevikku vaadata kindlustundega, et vanaduspäevil ootab neid kindel sissetulek. Tagada tuleb stabiilne ja samas jätkuv pensionite kasv, kusjuures arvesse tuleb võtta ka majanduskasvu muutusi.”

Neljakümne aasta pärast on 70% inimestest riiklik pension ühesuurune, sest uue süsteemi järgi hakkab pension kiiremini kasvama just neil, kes saanud keskmisest vähem palka. „Seega on uus pensionide arvestamise kord ka sotsiaalselt õiglasem,” rõõmustas Nestor.

2008. aastast sõltub indeksi suurus 20% tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Tarbijahinnaindeksi aastane kasv oli statistikaameti andmetel 2007.aastal 1,066 ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 1,253, millest tuleneb riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,216 ehk pensioni kasvuks 21,6%, teatas sotsiaalministeerium.

Teiseks suuremaks muutuseks alates käesolevast aastast on see, et senisest enam suureneb pensioni baasosa, mistõttu selle kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 1,1. Aastahinde kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 0,9.

Viimastel aastatel on pensione ka ühekordselt tõstetud. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul ei tohi aga pensionitõus sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest. „Pensionide kasv peab arvestama Eesti elu arenguid ja sõltuma sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab – kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon,” ütles minister.

2002. aasta 1. aprillist alates indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest. Varasematel aastatel sõltus indeks 50% tarbijahinnaindeksi muutusest ja 50% laekunud sotsiaalmaksu muutusest.