Eluiga on seotud haridustasemega

Inimesed, kellel on ette näidata midagi rohkemat kui keskkoolidiplom, võivad valmistuda elama 82-aastaseks, kehvema haridustasemega inimesed peavad leppima 75 aastaga, kirjutas Live Science.

"Viimaste aastakümnetega on oodatav eluiga suurenenud, mis on hea näitaja. Kui aga uurida vaid kõrgelt haritud inimesi, selgub, et pea kogu edu võib kirjutada nende arvele,” ütles uurimuse juht, Harvardi ülikooli teadlane Ellen R. Meara.

"On mõistatuseks, miks oleme suutnud pikendada vaid mõnede inimrühmade eluiga?” küsis Meara.

Uurimus põhjal võib vastuseks olla tubakas. „Pea viiendik vähem ja rohkem haritud inimeste surmade erinevustest võib kirjutada suitsetamisest tulenevate haiguste, näiteks kopsuvähi arvele,” kinnitas Meara.

Eluea erinevus ei tulene siiski otseselt haridustasemest, ütles Meara. „Vähem haritud inimestel on tavaliselt väiksem sissetulek. Vaesemad inimesed aga elavad suurema tõenäosusega halvemates elamistingimustes või suurema kuritegevusega piirkondades. Lisaks võib neil olla raskem ligipääs tervisekindlustusele ja arstiabile,” lisas ta.

Meara sõnul on järgmiseks väljakutseks töötada välja meetodid, millega kõigi USA kodanike eluiga pikendada. „Peaksime suutma viia info tervislikematest eluviisidest ka vaesemate inimesteni,” ütles ta.

Yale’i ülikooli teadlase David L. Katzi arvates on parimaks viisiks selle eesmärgi saavutamisel vaesuse vähendamine ning haridustaseme tõstmine. "Kuigi juba 1980. aastatest on keskendutud haiguste ja suremuse vähendamisele etniliste vähemuste ja vaesemate inimeste hulgas, on vahe jõukamatega siiski säilinud. Tegelikult on vahe kõrgemalt ja madalamalt haritud inimeste vahel isegi suurenenud.”

Katzi sõnul näitab uurimus selgesti, et senised pingutused pole olnud piisavad. „Tervis pole mitte otseselt arstide töö tulemus, vaid inimese eluviiside ja valikute peegel. Vaesus ja madal haridustase on nii võimaluste kui ka tervise vaenlased. Nende vaenlastega peab võitlema sama tõsiselt kui nende kaasproduktide – haigustega.”