Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
YIT: otsime tööd, mitte tööjõudu
YIT Ehituse personalijuht Anneli
Metsmaker-Neeroti sõnul ei ole ettevõttel praegu kasu sellest, et riik
võõrtööjõu maaletoomist hõlbustab.
"Otsime pigem läbi oma kontserni uusi tellimusi, seega pole küll mingit vajadust ega plaani võõrjõudu sisse tuua," ütles Metsmaker-Neerot.
"Teate ise küll, mis ehitusturul toimub!" sõnas Neerot vastuseks aripaev.ee küsimusele, kuidas YITi mõjutab seadusemuudatus, mis lubab võõrtööjõudu kergemini sisse tuua. "Meid see ei mõjuta."
Balti Laevaremonditehas vajab enam kui
kolmesadat võõrtöölist väljastpoolt Euroopa Liitu, mistõttu tööjõu sissetoomise
lihtsustamine mõjutaks neid positiivselt.
Riigikogu leevendab homme välismaalt
oskustööliste Eestisse toomise reegleid, mis näitab ühtlasi, et senine ülirange
poliitika kolmandatest riikidest pärit töökäte suhtes hakkab lõpuks tasapisi
murenema.
Eelmisel aastal Äripäeva ehitusfirmade
TOPis teise koha saavutanud Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder ütles
aripaev.ee-le, et tellimuste hulk on tuntavalt langenud, ent koondamist siiski
ei tule.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.