Rootsi konkurentsiamet Eesti kolleegide kombel poliitiku telefonikõnega ei piirduks

Kuu aega tagasi kirjutas Äripäev, et kahe Eesti juhtiva postifirma – Eesti Posti ja Express Posti – juhid on kohtunud ja muuhulgas arutanud, kuidas jagada omavahel postiturgu pärast selle avanemist tuleval aastal. Kohtumisi tegevjuhtide tasandil tunnistasid nii Eesti Posti juht Ahti Kallaste kui ka Express Posti üks omanikest Hans H. Luik.

Konkurentsiamet oli esmalt kõnealuste kohtumiste suhtes ülikriitiline ja ütles, et osapooled liiguvad kriminaalmenetluse kursil. Juba päev hiljem teatas konkurentsiameti konkurentsiteenistuse analüüsiosakonna juhataja Anna Mazur aripaev.ee-le, et hetkel Eesti Posti ja Express Posti läbirääkimisi uurima ei hakata, kuna Eesti Posti nõukogu liige, tuntud reformierakondlane Meelis Atonen helistas ametisse seletas kohtumiste sisu kenasti lahti. „Pärast artikli ilmumist helistas meile Meelis Atonen, kes selgitas, et tegu on vaid ostu ja müügiga ja et mingeid keelatud kokkuleppeid ei ole,“ rääkis Mazur.

Äripäev palus Rootsi konkurentsiameti esindajal Äripäevas ilmunud artiklitega tutvuda ning kommenteerida, kuidas toimivad nemad sarnaste juhtumite puhul.

Rootsi konkurentsiameti strateegia- ja kommunikatsiooniosakonna juht Monica Widegreni sõnul on info konkurentide kohtumisest äristrateegia asjus, näiteks võimaliku koostöö või ülevõtmisplaanide arutamine reeglina info, mis pälvib konkurentsiametnike edasise huvi.

„Täiendava huvi korral võtame asjaosaliste firmadega ühendust, et lisainfot nõuda, olgu seda siis telefoni, e-kirja või posti teel. Samuti võime üritada koguda infot ilma firmadega ühendust võtmata, et kavandada inspektsioon ilma eelneva hoiatuseta. Viimasel juhul peab olema tõsisem kahtlus võimaliku seaduserikkumise osas,“ rääkis Widegren.

„Konkurentsiamet kogub ja analüüsib meediast ja muudest allikatest saadud infot ning valib välja teabe, mis tundub olevat ameti huvisfääris. Valitud infot analüüsitakse edasi ja sageli täiendatakse, enne kui tehakse otsus teema edasise uurimise ja selle tähtsuse osas,“ märkis Rootsi konkurentsiameti esindaja.

Ta lisas, et Rootsi konkurentsiamet jälgib infot meedias, ostes sisse spetsiaalset infoteenust, mis aitab neil igapäevaselt koguda infot konkurentsi valdkonna kohta. Samuti saadakse vihjeid ja kaebusi konkurentidelt ja klientidelt.

„Isegi kui amet ei reageeri kohe või ei muuda mingit juhtumit prioriteediks, võidakse selle juurde naasta hiljem, kui on rohkem infot kogutud,“ sõnas Widegren.