Advokaat: Villu Reiljani põhiõigusi on rikutud

Avalduses on öeldud, et Riigiprokuratuuri avaldus ja nimetatud taotlusega õiguskantsleri poole pöördumine kohtueelse menetluse praeguses staadiumis viitavad selgelt menetlusnõuete eiramisele ning isiku põhiõiguste ja kaitseõiguse rikkumisele.

"Antud juhul on prokuratuur enneaegselt, rikkudes Villu Reiljani õigust esitada kõik omapoolsed vastuväited ja taotlused kahtlustuse kummutamiseks, asunud taotlema isikult saadikupuutumatuse äravõtmist süüdistuse esitamiseks. Sellega on prokuratuur juba eelotsustuslikult võtnud seisukoha isiku süü küsimuses enne kahtlustatava ja tema kaitsja taotluste esitamist ja sisulist lahendamist. Ainuüksi see fakt kummutab eelduse kõigi asjaolude igakülgsest hindamisest isiku süü küsimuse kaalumisel. Kohtueelne menetlus mitte ainult ei pea olema, vaid ka näima õiglane," rõhutas Pilv oma avalduses.

Järgneb Pilve avaldus.

Riigiprokuratuur on teavitanud avalikkust õiguskantsleri poole pöördumisest Riigikogu liikmelt Villi Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks seoses kahtlustusega pistise võtmises.

Riigiprokuratuuri avaldus ja nimetatud taotlusega õiguskantsleri poole pöördumine kohtueelse menetluse praeguses staadiumis viitavad selgelt menetlusnõuete eiramisele ja isiku põhiõiguste ja kaitseõiguse rikkumisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku (§-de 225-227 koostoimes) kohaselt otsustatakse kahtlustatavale süüdistuse esitamine ja süüdistusakti koostamine isiku kohtu alla andmiseks pärast kahtlustatavale ja tema kaitsjale toimiku tutvumiseks esitamist ning nende poolt esitatud taotluste lahendamist. Seega on isikule süüdistuse esitamine ja süüdistusakti koostamine võimalik alles pärast kõigi esitatud taotluste igakülgset ja sisulist lahendamist ning veendumust, et esitatud taotlused ei kummuta kahtlustust.Prokuratuuri on V.Reiljani kaitsja poolt informeeritud kriminaalasja toimikus olemasolevate tõendite alusel kaitsealusele esitatud kahtlustuse tõendamatusest ja põhjendamatusest ning kavatsusest vastavasisulise motiveeritud taotluse esitamiseks mõistliku aja jooksul.

Antud juhul on prokuratuur enneaegselt, rikkudes V. Reiljani õigust esitada kõik omapoolsed vastuväited ja taotlused kahtlustuse kummutamiseks, asunud taotlema isikult saadikupuutumatuse äravõtmist süüdistuse esitamiseks. Sellega on prokuratuur juba eelotsustuslikult võtnud seisukoha isiku süü küsimuses enne kahtlustatava ja tema kaitsja taotluste esitamist ja sisulist lahendamist. Ainuüksi see fakt kummutab eelduse kõigi asjaolude igakülgsest hindamisest isiku süü küsimuse kaalumisel. Sellise tegevusega rikutakse mitte ainult isiku põhiõigusi ja vabadusi, vaid ka seaduses ettenähtud kriminaalasja menetlemise korda. Selline õiguskaitseorganite tegevus seab põhjendatult kahtluse alla kohtueelse uurimise objektiivsuse ning kahjustab Eesti kui õigusriigiks pürgiva riigi mainet. Kohtueelne menetlus mitte ainult ei pea olema, vaid ka näima õiglane.

Arvestades eeltoodut ei ole Riigiprokuratuuri taotlusele sisulise hinnangu andmine õiguskantsleri poolt enne kahtlustatava ja tema kaitsja taotluste lahendamist prokuröri poolt kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.