Miks gripp ründab külma ilmaga?

Nad avastasid, et viirused katavad ennast külmas tugevneva materjaliga, mis neid kaitseb. Hingamisteedesse sattudes sulab viirust ümbritsev kest kõrgema temperatuuri tõttu ning viirus saab ümbrisest väljudes rakke nakatada, kirjutas BBC.

USA rahvusliku terviseinstituudi töörühm loodab, et nende ajakirjas Nature Chemical Biology avaldatud uurimus aitab välja töötada uusi ravimeid. Teised eksperdid on aga skeptilisemad, tuues välja asjaolu, et viirused levivad edukalt ka troopilises kliimas.

Külmade temperatuuridega viiruse ümber moodustuv tugev kest annab viirusele vajaliku kaitse, et inimeselt inimesele levida. Kord aga organismi jõudnud, saab viirus rakke nakatada vaid siis, kui teda ümbritsev kest sulab. Väljaspool organismi sulanud kestaga viirus vastu ei pea.

Dr Duane Alexander sõnas: „Uurimuse tulemused võimaldavad selgitada, miks me just talviti gripiepideemiatega maadlema peame. Nüüd, kui me mõistame, kuidas viirused ennast kaitsevad, võime leida ka võimaluse sellest kaitsest läbimurdmiseks.”

Teadlased kasutasid magnetresonantstehnikat, et välja uurida, kuidas viiruse välismembraanid temperatuurimuutustele reageerisid. Viiruste välismembraan koosneb lipiididest, mis on rasvade koostisosad. Uurijad leidsid, et temperatuuril pisut üle null kraadi tahenes lipiidkate geeliks. Kui aga temperatuur tõusis 15,6 kraadini, hakkas kest järk-järgult sulama.

Uurijad järeldasid, et kevadised ja suvised õhutemperatuurid on liiga kõrged, et viiruste kestad saaksid taheneda. Selle tulemusena viirused nõrgenevad ja hävivad, tuues lõpu gripihooajale.

Inglismaa Queen Mary kolledži viroloogiaekspert professor John Oxford sõnas, et uurimus on küll huvitav, kuid kindlate järelduste tegemiseks on tema meelest liiga vara. Ta lisas: „Kui see on tõepoolest nii, miks siis levib gripp ka troopikas, kus temperatuur on pidevalt 35 kraadi? Näiteks ennustatakse tulevaste suurte gripiepideemiate piirkondadena just Vietnami ja Indoneesiat.”

Professor Oxford selgitas, et uurijad on püüdnud seostada gripinakkust külma ilmaga juba alates hiiglaslikust gripilainest Venemaal 1890. aastatel, kuid ei ole siiani veenvaid tõendeid leida suutnud. "Ma ei usu, et antud uurimus annab lõpliku vastuse viiruste levikuküsimusele – mängus peab olema ka teisi olulisi tegureid,” sõnas ta.