Põnevaid fakte relatiivsusteooriast

Ning Einstein ei nimetanud oma teooriat algul relatiivsusteooriaks. Tegelikult ta lausa vihkas seda nimetust. Tema 1905. aastal ilmunud artikkel kannab nimetust „Liikuvate kehade elektrodünaamikast” ning sõna "relatiivne" ta seal ei kasutanud. Einstein ise eelistas oma hüpoteesi nimetada invariantsusteooriaks, sest füüsikaseadused paistavad kõigile vaatlejaile ühesugustena, sõltumata nende asukohast. Selles polnud Einsteini arvates midagi relatiivset, kirjutas DiscoverMagazine.

Aegruum? Ka see pole Einsteini väljamõeldis. Neljanda mõõtme ehk aja pookis ruumile külge Einsteini õppejõud Hermann Minkowski, kes nimetas tudengist Einsteini kord laisaks koeraks.

Kuid Einstein on kaheldamatult Galileo mõtete edasiarendaja ning kirjeldas esimesena veidraid asju, mis juhtuvad siis, kui objekt liigub valguse kiiruse lähedase kiirusega.

Kuni Einsteini surmani 1955. aastal polnud teadlastel kuigi palju võimalusi üldrelatiivsusteooria väidete kontrollimiseks. Tänapäeval on aga teooria laialt kasutuses näiteks kaugete galaktikate massi hindamisel.

Kui sa ikkagi ei saa hästi aru, milles relatiivsusteooria seisneb, siis mõtle väidetavalt Einsteini väljaöeldud lausele: „Pane käsi minutiks kuumale pliidirauale ning see aeg tundub terve tunni pikkusena. Kui aga oled tunnikese koos ilusa tüdrukuga, näib, nagu oleks kulunud kõigest minut.” Loe ka: "Milles seisneb relatiivsusteooria".