- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tiiger teise hüppevooru
Internetipanganduses ja e-teenuste vallas laiemalt on toimunud nii kiired arenguhüpped, et paratamatult oleme jõudnud teelahkmele küsimustega, kuidas samas tempos edasi liikuda ning mis on edasiseks olulisemad arengusuunad. Kas majanduskasvu aeglustumise ja e-riigi müüdi murenemisega pidurdub ka erasektori e-kanalite kiire areng? Kas e-teenuste arendamise asemel kulub nüüdsest rohkem ressursse turvalisusele ning valmisolekule seista silmitsi küberohtudega? Selge on see, et mõtlemiskoht edasiste suundade osas on suurem kui kunagi varem.
Pangad on liikunud suure sammu tavakasutajatele lähemale. Praegu ei ole e-teenused kättesaadavad üksnes väiksele osale inimestest, vaid kõigile soovijaile üle Eesti. E-teenuste kasutamine on muutunud loomulikuks osaks paljude inimeste tarbimisharjumustest, pakkudes mugavamaid ja kiiremaid võimalusi igapäevaste pangatoimingute tegemiseks.
Viie aastaga on tehtud palju tööd internetipanganduse turvalisuse tõstmiseks. Olulisemaks saavutuseks võib pidada kasutajate identifitseerimist ID-kaardi abil. Ent turvalisusega peavad nii teenusepakkujad kui ka kasutajad edaspidigi järjepidevalt tegelema, sest mida rohkem inimesi e-teenuseid kasutab, seda haavatavamaks valdkond muutub. Kui teenusepakkujad seisavad peamiselt silmitsi andme- ja küberkaitsega, siis kasutajad peavad mõtlema arvutikaitsele.
Selge on ka see, et aastate edenedes on internetipangad laiendanud pakutavate teenuste hulka. Algselt sai internetipangas teha vaid põhitoiminguid. Praegu pakub internetipank kontoriga pea võrdväärseid võimalusi. E-panganduse arenedes võis mõni aeg tagasi kuulda arvamusi, et kümne aasta pärast kasutavad inimesed vaid netipanka ja kontoreid hakatakse sulgema. Nüüdseks on mõistetud, et netipank ja kontor on üksteist täiendavad kanalid pangateenuste osutamisel, pakkudes paralleelselt teenuseid ja jättes kliendile valikuvõimaluse.
Hiljuti tärganud avalik diskussioon Eesti edasiste arengusuundade, e-riigi jätkusuutlikkuse üle on tõsisem kui kunagi varem. Paljud käegakatsutavad ja üheselt mõõdetavad eesmärgid on nüüd saavutatud ning senine e-riigi edulugu hakkab tasapisi mõranema. Huvitav on aga asjaolu, et analoogselt laenu- ja tööjõuturuga on uute sihtide seadmise ja ümberkohandumise aeg jõudnud kätte ka e-teenuste ja internetipanganduse valdkonnas. Kõiki ühendab küsimus - kuidas edasi?
E-kanalite kasutatavus on aastatega stabiilselt tõusnud, kuid praegu ollakse lähedal küllastumispunktile uute kasutajate lisandumises. Siiski on kasvuruumi olemasoleva kliendibaasi lõikes terviklike lahenduste ja teenuste pakkumises. Sellest johtuvalt usun, et arendajad on teinud ära suure töö, kuid nüüd on aeg keskenduda loodud võimaluste maksimaalsele kasutamisele.
Intensiivsemalt tuleks tegeleda inimeste teadlikkuse kasvatamisega - kasutajad pole jõudnud arendustöödega samas tempos püsida.
Kuigi üks edukas tiigrihüppe faas on läbitud, oleks ehk mõistlik seda uuel kujul korrata. Muidu muutub senine arendustöö kasutuks ja kasutajate võimalused piiratuks.
Seistes teelahkmel, peaksime säilitama usu e-kanalite arengu jätkusuutlikkusse - olgu selleks uuel tasemel tiigrihüpe, infole ligipääsu lihtsustamine või e-teenuste tihedam sidumine, et kõik inimesed hakkaksid loodud võimalusi kasutama.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele