GILD: riigi portfellide avalikustamine aitaks maksumaksjal asja kontrollida

„Riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks,“ kommenteeris Hendre töötukassa tehingute mitteavalikustamist.

Ta rääkis, et see täidaks peale investeerimisprofessionaalide poolse huvi rahuldamise ka teatavat maksumaksja poolset kontrollfunktsiooni, et vahendite investeerimistegevus tõepoolest vastab avalikult välja öeldud investeerimispoliitikale ja riskilimiitidele ning ei ole motiveeritud muudest faktoritest peale investeeringutele tootluse tagamise.

„Teiselt poolt, laiemalt vaadates ei ole paljud riiklikud investeerimisfondid (sovereign wealth funds) ka mujal kuigi läbipaistvad ja ei näe sugugi kohustust oma investeeringute nimekirju avalikustada,“ ütles Hendre ning lisas, et seoses hiljuti läänemaailma raputanud pangandussektori kriisiga on teema uuesti teravalt üles kerkinud - täpsemalt seoses Aasia ja Araabia riikide riiklike fondide poolt tehtud investeeringutega Lääne pankade aktsiatesse.

„Muuhulgas on debatiteemaks fondide investeerimistegevuse läbipaistvus - vähemalt osade riikide fondide puhul tugeva kahtluse alla seatud nende fondide apoliitilisus investeerimisotsuste tegemisel,“ rääkis privaatpanganduse juht.

„Üldiselt aga tuleb eraldada suletud institutsionaalsele investeerimisportfellile kohandatavaid nõudeid info avalikustamisel näiteks avalikele investeerimisfondidele rakenduvast. Viimaste puhul on tegemist laiale investorbaasile müüdavate finantstoodetega, millede puhul portfelli avaldamine vähemalt kord kuus on investori piisava informeerituse (nimetagem seda "tarbijakaitseks") tagamiseks hädavajalik ja samuti seadusega reguleeritud,“ rääkis Hendre.