Töötus euroliidus on 18 aasta madalaimat taset saavutamas

Eeldatakse, et töötuse määr langeb Eeuroopa Liidus 2008. aastal alla 7%, mis on madalaim tase alates 1980. aastate keskpaigast, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Aruanne, milles hinnatakse liikmesriikide saavutusi riiklike tööhõivealaste reformikavade elluviimisel, on väga optimistlik. Siiski juhitakse selles tähelepanu ka mitmele jätkuvalt probleemsele valdkonnale, milleks on noorte tööpuudus ning ebapiisavad investeeringud haridusse ja koolitusse. Tööhõivet käsitleva ühise aruande kohaselt, mille tööhõiveministrid 29. veebruaril vastu võtavad, on tööhõive kasv olnud viimase aasta jooksul muljetavaldav.

"Hiljutised tööturu reformid on hakanud oma mõju näitama," sõnas ELi tööhõivevolinik Vladimir Špidla. Struktuurne tööpuudus on tema sõnul alates 2004. aastast vähenenud ühe kolmandiku võrra ning ELi tööhõive määr, mis praegu on 66%, on oluliselt lähenenud meie üldisele eesmärgile, milleks on 70%. Kõik liikmesriigid on alates 2005. aastast ellu viinud põhjalikke reforme, kuid mõned on vastanud sellele väljakutsele otsustavamalt. Peame kahekordistama oma jõupingutusi, et tulla toime üleilmastumisest ja elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega, eelkõige investeerides rohkem ja sihipärasemal viisil elukestvasse õppesse.

Vanemate töötajate tööhõive määr 43,5% (eesmärk on 50%) ning naiste tööhõive määr 57,2% (eesmärk on 60%) on pidevalt tõusuteel kogu ELi ulatuses.

Ent kuigi 2006. aasta oli positiivne, ollakse 2010. aasta tööhõive eesmärkide saavutamisest maas. Praegune tööhõive määr eeldab, et 2010. aastaks on vaja luua lisaks 20 miljonit töökohta, kui soovitakse eesmärke saavutada.

Tööpuudus vähenes 8,9 protsendilt 2005. aastal 8,2 protsendile 2006. aastal, oma panuse andsid sellesse peaaegu kõik liikmesriigid. Tööpuudus vähenes nii naiste kui ka meeste hulgas (vastavalt 9 ja 7,6 protsenti). Praeguse tööturu tugevust näitab asjaolu, et pikaajalise töötuse tase vähenes teist aastat järjest, 4 protsendilt 3,6 protsendile.

Vähekvalifitseeritud töötajad, puuetega inimesed ja migrandid seisavad ikka veel probleemide ees. Mitmes liikmesriigis on jätkuvalt suur probleem noorte tööpuudus, mille määr on keskmiselt 17,4%. Üldine noorte tööpuudus on viimasel aastal küll vähenenud, kuid see oli tingitud peamiselt märkimisväärsest vähenemisest mõnes üksikus ELi riigis (Poola, Bulgaaria, Leedu, Madalmaad ja Hispaania). Paljudes teistes riikides on see määr tegelikult alates 2004. aastast suurenenud ning üldjuhul on töötuks jääda noorte inimeste puhul tõenäosus üle kahe korra suurem kui kogu tööjõu puhul üldiselt.