Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reformierakond nõuab selgitusi väidetavate K-bordellide kohta
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna
fraktsioon esitab täna linnavalitsusele arupärimise väidetavate Keskerakonnaga
seotud bordellipidamiste kohta.
Kolmapäeval saates Pealtnägija viidati võimalusele, et mõned Keskerakonna ärimehed seisavad nii-öelda legaalsete kupeldamis-skeemide taga. Volikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Robert Kalmi sõnul peab linnavalitsus sellistesse süüdistustesse suhtuma täie tõsidusega, teatas erakond.
„Kui nii Eesti kui Soome ajakirjanikud on tõestanud, et keskpartei ärimeestele kuuluvates ööbimisasutustes tegeletakse prostitutsiooniga, siis ei tohi linnavalitsus selles küsimuses silmi kinni pigistada,” märkis Kalm.
„Oma erakonna sees peaks suutma asjade käigus selgusele jõuda ja seda ka avalikkusele selgitama. Absurdsena kõlavad väited stiilis „mina neid prostituute ei tunne, kes iga päev minu hostelis käivad”. Kuid õhku jääb küsimus, kas väidetav bordellipidamine käib Savisaare teadmisel?”
Tallinna kesklinnas tegutsevad kaks
lõbustusasutust nimedega Nord Hostel ja Tedre Hostel. Viimane neist on varemalt
pälvinud avalikkuse tähelepanu just bordelli kahtlusega. Tänaseks on teda, et
mõlema koha omanikud on Keskerakonda kuuluvad Richard Sikk ja Heldur Unt.
Keskerakonna aukohtu esimees Ain Seppik
ütles, et esitas täna järelepärimise politseiameti peadirektorile Raivo Aegile
ja riigi peaprokurör Norman Aasale seoses eilses saates „Pealtnägija” Heldur
Undi ja Richard Siku vastu esitatud süüdistustega.
Kas Tallinna linnavolikogu eelmise
koosseisu korrakaitsekomisjoni esimees Richard Sikk võib olla seotud lõbumaja
pidamisega? Et sellised vihjed lõbuäri tundvatelt inimestelt tulevad,
otsustasime uurida, kes on Sikk ning mis äridega ta tegeleb.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.