- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,96%305,01
- OMX Riga−0,5%933,78
- OMX Tallinn0,59%2 013,63
- OMX Vilnius0,43%1 315,68
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,04%9 842,09
- Nikkei 2251,03%49 507,21
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%94,23
- OMX Baltic0,96%305,01
- OMX Riga−0,5%933,78
- OMX Tallinn0,59%2 013,63
- OMX Vilnius0,43%1 315,68
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,04%9 842,09
- Nikkei 2251,03%49 507,21
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%94,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Head ideed võivad pidurdada veel paremate tekkimist
Isegi väga headel mõtetel on puudusi. Kui
informatsioon liigub vabalt, siis võivad head ideed pärssida teistel veel
parematega väljatulekut, väidab Indiana ülikooli psühholoog Robert Goldstone.
„Kuidas saada oma töörühmalt kätte parim lahendus?” küsib ta. „Selgub, et pole eriti efektiivne, kui erinevad leiutajad ja laborid näevad täpselt, mida teised teevad. Inimestel on komme klammerduda hetkel käesoleva „parima” lahenduse külge.”
Goldstone avaldas oma töö ajakirja Current Directions in Psychological Science jaanuari-veebruarinumbris. Tema töö keskendub grupikäitumisele ning jälgib seaduspärasid, mida inimesed kipuvad alateadlikult järgima, kirjutas Physorg.
Katsetes kasutati virtuaalkeskkonda, milles katsealused pandi tööle spetsiaalselt moodustatud rühmadesse, mille ülesandeks oli leida probleemile lahendus. Ülesandeks oli ära arvata numbrite 1 – 100 taga peituvat infot, mis andis igale numbrile punkte. Mitme äraarvamisringi jooksul tuli numbreid pakkudes kokku saada kõrgeim punktisumma.
Osalejad nägid nii nende endi tehtud oletusi kui ka mõningaid või kõiki teiste rühmade omi.
Osa rühmi töötas täiesti avatud põhimõttel – igaühe andmed olid kõigile kättesaadavad. Samas oli rühmi, kus katseosalised nägid vaid enda naabrite tegevust.
Kolmandat tüüpi katserühmas ei teadnud osalised üldse, millega naabrid tegelevad, samas said nad teatud koguse infot endast kaugemal asuvate katsealuste poolt tehtud oletuste kohta.
Selgus, et täiesti avatud põhimõttel töötanud rühmad lahendasid kõige paremini lihtsaid probleeme. Seevastu neis rühmades, kus puudus info naabrite töö kohta, lahendati paremini keerukamaid probleeme. Seega näib põhimõte ”mida rohkem infot, seda parem” mitte toimivat.
“Väikestes võrgustikes säilib mitmekesisus. Ühed tulevad välja ühe lahendusega, teised täiesti teistsugusega. Selle tulemusel otsitakse ka probleemile lahendust palju efektiivsemalt,” ütles Goldstone.
Kui panna raskete probleemide lahendamisel inimesed tööle väikestesse võrgustikesse, on tegu hea kompromissiga: liikmed tulevad välja terve rea innovaatiliste lahendustega, teisalt liigub info uute lahenduste kohta rühmas üsna kiiresti edasi.
Seotud lood
Esmakordselt toimunud äriideede võistluse
Ajujaht 2007 žürii valis konkursil parimaks võistkonna CellTells, kes pakkus
välja hääljuhitava kalendriliidese mobiiliseadmetele.
Kuidas oma ajuressursse optimaalselt
kasutada ning olla loov, asjalik ning tõhus pidevalt muutuvas ja üha uute
keerukate probleemidega maailmas? Oma kümme reeglit toob Technology Review’s
välja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi dotsent Ed Boyden, kes juhendab seal
nii ajakirjanikke kui ka biotehnoloogia üliõpilasi. Eelkõige on tegemist
nõuannetega tema üliõpilastele, kuid neid saab rakendada tegelikult igal peaga
töötamist nõudval erialal.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Tsahkna: oluline, et Vene vara jääb külmutatuks
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Tsahkna: oluline, et Vene vara jääb külmutatuks
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
