- OMX Baltic0,26%314,13
- OMX Riga−0,33%910,7
- OMX Tallinn0,17%2 147,67
- OMX Vilnius0,25%1 509,52
- S&P 5000,05%7 411,98
- DOW 300,46%51 947,25
- Nasdaq −0,64%24 975,82
- FTSE 1000,91%10 736,23
- Nikkei 225−2,73%64 611,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%88,4
- OMX Baltic0,26%314,13
- OMX Riga−0,33%910,7
- OMX Tallinn0,17%2 147,67
- OMX Vilnius0,25%1 509,52
- S&P 5000,05%7 411,98
- DOW 300,46%51 947,25
- Nasdaq −0,64%24 975,82
- FTSE 1000,91%10 736,23
- Nikkei 225−2,73%64 611,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%88,4
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadusega tuumarelva vastu
USA-s loodud detektori katsemudel
võimaldab füüsikaliste mõõtmiste abil kontrollida, kas tuumaelektrijaamast
eraldatakse tuumarelva loomiseks vajalikku plutoonium-239 isotoopi, kirjutab
portaal fyysika.ee Physicsworldi
vahendusel.
Plutoonium-239 tekib tuumakütuseks kasutatava uraan-235 kõrval esineva uraan-238 neutroniga ühinemise ja ß-lagunemise tagajärjel reaktori loomuliku töö käigus. Lagunedes panustab plutoonium-239 ka energiatootmisse, ent võimalus kasutada ainet tuumarelvades ahvatleb mõnesid riike teda enne reaktorist eemaldama.
Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur näeb selle ärahoidmiseks suurt vaeva, saates inspektoreid tuumajaamu kontrollima. Samas on selge, et kui juba nähakse vaeva millegi nii töömahukaga kui tuumarelva loomine, hoolitsetakse ka selle jälgede peitmise eest.
Füüsikaliste protsesside abil on aga võimalik keelatud tegevust objektiivselt tuvastada: reaktori töö käigus eralduvate antineutriinode arvukus võimaldab hinnata reaktori võimsust. Plutooniumi eraldamiseks on aga vajalik reaktori töö seiskamine.
Adam Bernsteini juhitud töörühm Lawrence Livermore'i rahvuslikust laboratooriumist USA-s on välja töötanud detektori katseeksemplari, mis suudab hinnata tuumajaama töösolekut 99-protsendilise tõenäosusega. Kaheaastane katseperiood on kinnitanud, et adekvaatse hinnangu saamiseks piisab viietunnisest andmete kogumisest 25 meetri kaugusel reaktorist.
Seade on mahult vaid ühe kuupmeetri suurune ja töötab vedelikstsintillaatoril ehk ainel, mille aatomi tuuma prootoni ja antineutriino põrkel eraldub footon. Niisugusel valgussähvatusel on kindlad omadused, mis pärast võimendamist võimaldavad arvutil eraldada antineutriinosündmused taustamürast ja infot reaalajas raadio teel edastada.
Seega võib loota, et sarnased detektorid lähitulevikus ka kasutusele võetakse ja ehk muudetakse kunagi ka igas tuumaelektrijaamas kohustuslikuks.
Seotud lood
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele