Tallinn hakkab tolmusaastet uurima

„Samuti võtame erilise tähelepanu alla heakorra ehitusobjektidel, koormakateteta veoautod ja muud objektid, mis linna õhku peenosakestega saastavad,” ütles Boroditš.

Teede liivatamine on Tallinnas just tolmamise vältimiseks keelatud. Liiva asemel tohib kasutada graniitsõelmeid, mis kevadel tänavatelt kokku korjatakse.

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonnalt saadud andmetel tekkisid Tallinna tänavatele möödunud nädala kolmapäeval tolmupilved, mida soodustasid kuiv ilm ja tugev tuul. Tallinnas Liivalaia tänaval asuva Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi seirejaama andmetel oli peentolmu kontsentratsioon õhus 24 tunni jooksul keskmiselt ligi 70 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Samas on tervisele ohutu peenosakeste kontsentratsiooni piir 24 tunni jooksul keskmiselt 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta.

Keskkonnaministeerium avalikustas jaanuari keskel uuringu, mille järgi kaotab iga tallinlane õhusaaste tõttu ligi 7,7 kuud oma elueast. Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul ei ole selline arvutus ja uuring midagi erakordset. „Euroopa piires on selliseid arvutusi tehtud ka varasemalt. Nende uuringute põhjal on näiteks Eesti keskmine peentolmust tingitud eluea vähenemine ca. kolm kuud aga Madalmaades on see kuni kaks aastat. Seega võrreldes Kesk-Euroopaga on meil ikka puhtam,” ütles Teinemaa Raepressile. „Praegune uuring keskendus ainult ja detailselt Tallinnale ja siin saadi keskmiseks eluea vähenemiseks 7,7 kuud. Paanikaks ei ole siiski põhjust ja ma usun, et kõigile on selge, et linna õhk on tahes tahtmata saastunum kui maapiirkondades. Vastupidist tulemust uuringult oleks naiivne loota ja tegelikkuses probleemi ei ole,” rõhutas Teinemaa.