RM: hinnatõus pidurdub järk-järgult kevadest

Kahekohalise inflatsiooni püsimist võib oodata ka lähikuudel. Inflatsioon peaks saavutama kõrgpunkti veebruaris, misjärel hakkab hinnatõus järk-järgult järgi andma väheneva majandusaktiivsuse ning tagasihoidlikuma nõudluse tõttu.

Praeguse kiire hindade tõusu taga on aktsiiside tõstmine ning jätkuvad mõjutused väliskeskkonnast. Lisaks on ettevõtetel tavaks ajastada hinnatõusud kalendriaasta algusesse.1. jaanuarist tõsteti mootorikütuse, elektri ning tubakatoodete aktsiisimäärasid seoses Euroopa Liidu nõuete täitmisega. Samuti kergitati mõnevõrra alkohoolsete jookide aktsiisi. Tubakatoodete kallinemist võib vana aktsiisimääraga varude soetamise tõttu oodata aasta teises pooles, teiste aktsiiside tõstmine omas mõju hindadele väiksema viitajaga. Hinnanguliselt moodustasid aktsiisitõusud jaanuarikuisest tarbijahindade tõusust 1 protsendi.Sarnaselt möödunud aasta algusele toimusid ka sel aastal mitmed administratiivselt reguleeritud hinnatõusud mitmete eluasemeteenuste, näiteks veevarustuse ja majapidamisjäätmete veo osas. Lisaks kergitas eluasemekulutusi toasooja jätkuv kallinemine.Toiduainete maailmaturuhindade arengute mõjul jätkus ka meil jaanuaris toidukorvi kallinemine. Piima- ja teraviljatoodete hinnatõusule lisandus ka aiasaaduste kallinemine. Võib arvata, et osaliselt on toidukorvi hinnatõusud tingitud vähesest konkurentsist tuleneva tootjate ning kaupluste juurdehindluse suurendamisega. Euroopa Liidus on keskmiselt toiduainete hinnad tõusnud aastaga 5-6 protsenti, meil aga 16 protsenti. Teiste kaupade ja teenuste hinnatõusudest võib ära mainida ühiskondliku transpordi, väljaspool kodu söömise ning lasteasutuste teenuste kallinemise.Võrreldes detsembrikuuga tõusid hinnad jaanuaris 2,2 protsenti. Riietuse ja sideteenuste hinnad aga odavnesid mõnevõrra. Riietuse osas on tegu aastaalguse allahindlustega.