Igas regioonis luuakse sidemed selle regiooni kõige olulisemate esindajate ja organisatsioonidega. „Eestis on selleks EAS ja teised organisatsioonid, kes rakendavad meetmeid ettevõtete huvides. Võrgustiku teenuste pakett on muljetavaldav, võrgustik ise koosneb konsortsiumidest,“ rääkis ta.
Võrgustiku iga regiooni kohta on moodustatud konsortsium ning sel on kokku üle 500 liikme erinevate organisatsioonide ja agentuuride näol. Võrgustiku heaks töötab umbes 4000 inimest.
„Uus võrgustik katab Euroopat paremini kui kaks eelmist kokku. Võrgustik laieneb EList väljapoole,“ ütles Rute. Koostööd jätkab näiteks Venemaa, liituvad ka Norra ja Island, kuid võrgustiku põhifookus on Euroopa Liidul ja Euroopa riikidel.
Rute rääkis ka ootustest uuele võrgustikule. „Aruande kohutus pole enam nii sage. Eesmärgid on märksa mõõdetavamad.“ Ta lisas, et see pole ühesuunaline tänav. „Tahaks suurendada kommuniaktsioon Brüsseli ja Eesti vahel, ettevõtete initsiatiiv on teretulnud. Ootame läbipõimunud võrgustikku, mitte hierarhilist süsteemi,“ märkis Rute.
Euroopa Komisjon näeb võrgustiku vajadust info saamisel ja selle tagasiside funktsioonis. Rute rõhutas, „loodan, et võrgustik hakkab silma paistma seaduste väljatöötamise ajal. Laias laastus eeldame võrgustikult, et meil on informatsiooni ja nõu anda ettevõtetele.“
Kogu konsortsiumi eelarveks on 2008 – 2010. aastal 272 195 eurot aastas.
Komisjoni toetus sellest on 60%, partnerite kaasfinantseering 25%, EAS kaasfinantseering 15% (40 829 eurot aastas).
6-7. veebruaril toimub Brüsselis võrgustiku avakonverents.