Tallinna ekspertkomisjon: enne meie võimu tehtud tehingud olid ebaseaduslikud

Õnneks saabus asjadesse pööre pärast 2002. aastat, kui Tallinnas sai võimule Keskerakond - suuresti pärast seda toimunud korterite poolmuidu otsustuskorras müügiga on komisjoni hinnangul kõik seaduslik ja õige.

Abilinnapea Taavi Aasa juhitud komisjon uuris Tallinna kesklinnavalitsuse poolt aastatel 1993-2007 mitteeluruumide, tööandja eluruumide ja asustamata eluruumide erastamist ning sellele järgnenud võõrandamistehinguid. Komisjoni teada sõlmis kesklinnavalitsus 21 pikaajalist hooldusrendilepingut, tunnistas 231 eluruumi tööandja eluruumiks ning sõlmis 73 taastamislepingut. Eluruumi asustamisõigust võõrandati aastatel 1990-1997 vähemalt 3000l juhul.

Nn taastamislepinguid uurides tuvastas komisjon, et linnale kuuluvate ruumide osas on erastamislubaduse andmisel oluliselt rikutud eluruumide ja mitteeluruumide erastamise seadusi ning et taastamislepingute pinnalt sõlmitud üürilepingud on tühised. Ka rikutud eeskirju, mille alusel kortereid üürile üldse anti - paljud korteriüürijad polnud üldsegi järjekorras, mille alusel neid kortereid jagatama pidi.

Ka munitsipaaleluruumide erastamisel on oluliselt rikutud eluruumide erastamise seadust, leidis komisjon. Seadust on rikutud lausa nii palju, et erastamislepingud on tühised. Ning Tallinna kesklinnavalitsusel, kes kogu korteriafääri eesotsas oli, polnudki üleüldse pädevust kuulutada eluruume tööandja eluruumideks ning vastupidi. Sestap on linnaosavalitsuse sellekohased korraldused õigustühised algusest peale.

Eelnevast tulenevalt peaks komisjoni arvates kaaluma linnale kuuluvate eluruumide väljanõudmist nende valdajatelt, alustada läbirääkimisi eluruumide vabastamiseks või nende võõrandamist õigusaktidega sätestatud korras.

Kuna konkreetsetele juhtumitele komisjon hinnanguid ei andnud, vaid vaatas kõiki tehinguid kompleksselt, ei saa mingit hinnangut ka kurikuulus Ahlbergi-keiss. Nimelt sai Tallinna linnaametnik Indrek Ahlberg Vanalinna kortereid nö jagades ka endale sobiva elamispinna, seda sundüürnikust nö tankisti abil. Ahlberg väitis alguses, et käis kõnealuses Pika tänava korteris niisama hästi sageli külas. Möödunud aasta septembris aga kanti ta ühe Vanalinnas sundüürnikule mõeldud korteri omanikuna kinnistusregistrisse.

Lõpetuseks nentis komisjon raportis, et 130 eluruumi otsustuskorras müük Tallinnas on olnud seaduslik. Otsustuskorras müük tähendab sisuliselt sundüürnikele poolmuidu korterite müümist. Näiteks sai Keskerakonna liige Peeter Kripsaar sai eelmisel aastal aastal Tallinna kesklinnas 33,7ruutmeetrise korteri väikesemapoolse LCD-teleri hinnaga ehk 10 110 krooniga. Kripsaar on Äripäevale varem öelnud, et peab hinda õiglaseks.

Tallinnas opositsioonis oleva Reformierakonna hinnangul on aastatel 2001-2006 ligi 1000 taolise otsustuskorras müügiga jäänud Tallinna linnakassasse laekumata vähemalt 300 miljonit krooni. Selle asemel saadi 969 korteri eest 6,2 miljonit krooni ehk keskmiselt vaid miljon krooni aastas.