Kümme tuumaenergia müüti

Tegelikult ei vasta need arvud tõele. Uraani on maakoores 600 korda rohkem kui kulda ehk umbes sama palju kui tina. Viimase 20 aasta jooksul ei ole avatud ühtegi suuremat uraanikaevandust, kuid ka praegustest kaevandustest saaks uraani veel järgneva 85 aasta tarbeks. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri hinnangul jätkub praeguse nõudluse juures uraani veel vähemalt viiesajaks aastaks. Kaasaegsed tuumareaktorid võivad kasutada ka tooriumi, mida on maakoores kolm korda rohkem kui uraani.

Samuti on võimalik ümber töödelda tuumaarsenali vähendamisel ülejäävat uraani ja plutooniumi. Seega jätkub tuumakütust maailmal veel sadadeks aastateks.

2. Tuumaenergia ei ole süsinikuvaba

Tuumaenergia tootmisel eraldub nö varjatud süsinikdioksiid. Näiteks uraani kaevandamisel või tuumajaamade ehitamisel. Kuid sama kehtib ka tuuleturbiinide ja hüdroelektrijaamade kohta, mille ehitamisel kasutatakse palju betooni, terast ja plasti.

Euroopa koostöö- ja arenguorganisatsioon OECD arvutas välja emiteeritud süsinikukoguse erinevate energiatootmisviiside lõikes, võttes arvesse ka elektrijaamade rajamisel ja materjalide tootmisel eraldatud süsiniku, ning leidis, et tuumaenergia eraldab siiski vähem süsinikku kui tuule-, hüdro- või päikeseenergia. Kogu oma elutsükli jooksul eraldub tuumajaamast kolm kuni kuus grammi süsinikku kilovatt-tunni elektrienergia kohta. Tuuleturbiini vastav näitaja on 10, maagaasiga töötaval soojuselektrijaamal 105 ning pruunsöel 228.

Rohelised rõhuvad süsiniku kinnipüüdmistehnoloogiate arengule, mis võimaldaksid soojuselektrijaamades elektrit märksa puhtamalt toota, kuid hetkel ei ole veel olemas töötavat tehnoloogiat süsiniku püüdmiseks. Ei ole isegi mitte demoprojekti. Isegi kui see leiutataks, oleks tegu ikkagi elektrijaamade kasutegurit vähendava lahendusega.

3. Tuumaenergia on kallis

Elektri hinda mõjutavad elektrijaama ehitamise ja käigushoidmise kulud, ehitamiseks võetud laenude intressid ning kütus. Sarnaselt tuule- ja päikeseenergiale, on ka tuumaenergia puhul peamiseks kuluks jaama ehitus. Tuumakütuse hind moodustab toodetava elektrienergia hinnast vaid kuni kümme protsenti, mistõttu pole tuumaenergia hind nii suures sõltuvuses kütuse maailmaturuhinnast kui näiteks maagaasi või naftaga töötavate elektrijaamade puhul.