Eesti kinnisvarakriisi on võimatu ette ennustada

Usutakse, et kinnisvarakriis algab hindade langemisest 25% võrra. „Kui kinnisvaraarendajad Eestis langetavad hindu 25% võrra, kuid enne seda ruutmeetri hinnale oli pandud 35% juurde, siis seda ei saa nimetada kriisiks,“ seletab Grigorjev ning lisab, et hindajad võivad kindluse mõttes ka öelda väiksemaid summasid.

Selleks et määrata, kui palju hinnad ikkagi langesid, tuleb vaadata elamispinna järelturgu, mille hinnad moodustusid nõudluse ja pakkumise põhimõttel.

Eestis võib korterite maksumust mõjutada terve hulk faktoreid: muudatused Venemaa poliitilises süsteemis või Eesti seadustes, isegi veeuputus. „Seega ei saa ennustada, millal turg hakkab kokku kukkuma. Võib-olla avatakse piirid tööjõule Ukrainast ning siis hinnad hüppavad järsult üles,“ toob Grigorjev näite.

Kuna kinnisvaraturu krahhi Eestis ei ole veel kunagi olnud, siis ei saa selle saabumist kuidagi ette aimata. „2006. aastal olid kinnisvarahinnad Londonis uskumatult kõrged ja kasvasid 5% kuus. Isegi targimad majandusmehed, kes elasid läbi 3-4 krahhi, ennustasid, et turg on kohe-kohe kokku varisemas. Kuid 2006. aasta on läbi ning mingeid suuri kõikumisi turul ei toimunud,“ rääkis Grigorjev. „Eesti kinnisvarakriisi ette ennustada on lihtsalt võimatu, kuna Eestis ei ole varem kunagi kriisi olnud. Seega keegi ei tea, mis see on ja kuidas hakkab välja nägema,“ ütles Grigorjev. Tema sõnul langevad kinnisvarahinnad ka teistes Euroopa riikides: Hispaanias, Iirimaal jne.

Roman Grigorjev on kinnisvaraspetsialistide liidu Royal Institution of Chartered Surveyors (RICS) väljastatud kvalifikatsiooni Chartered Surveyor (CS) omanik, töötab praegu Londonis.