Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uurimistöö, mille Tartu Ülikooli majandusteaduskond teeb Eesti Arengufondile, vahetulemused toovad välja Eesti majanduse suunitluse. Suure lisandväärtusega on ka siseturule orienteeritud valdkonnad, mis otseselt sõltuvad sisemaisest nõudlusest - kinnisvara, ehitus, hulgikaubandus. Järgnevad tööstusharud, mis teenindavad kinnisvarabuumi (ehitusmaterjalitootjad) või naudivad maailmaturu hinnatõusu (keemiatööstus).
Välisturul konkureeriv töötlev tööstus, eriti mõni selle haru (naha-, mööbli-, rõiva- ja tekstiilitööstus), on madala lisandväärtusega, mis ei võimalda neis piisavalt investeerida kasvu, et üle saada tööjõukulude kallinemisest tulenevast konkurentsivõime langusest. On põhjust arvata, et neis harudes pole võimalik muudatusteta jätkata.
Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.