Vajame häid uudiseid

Mis oleksid aga head uudised?

Kas see, et jaanuaritorm vaibus kardetust pehmemalt, aasta 2005 Pärnus ei kordunud? Või see, et teiste liiduriikide probleemid on veel suuremad? Saksamaa ja tema naabrid vajavad Venemaa gaasi nagu õhku, Läänemere põhja paigaldatava Nord Streami gaasitoru maabumiskoht Saksamaal Lubminis on ammu välja valitud. Seejuures ollakse valmis aktsepteerima, et tarnijaks on Venemaa, kes loob endale hiigelkasumeid keskkonnakahjustuste arvel ning suurenevad julgeolekuriskid.

Leedulased püüavad taotleda Ignalina tuumajaamale tööaja pikendust, kuid kuna Ignalina sulgemine aastal 2009 oli liitumise tingimuseks, siis vaevalt seda saavutatakse. Energianälg Euroopas järjest suureneb.

Põlevkivi olemasolu Eestis peaks olema tegelikult väga positiivne tõsiasi, ka paljude rahvusvaheliste analüütikute hinnanguil on Eestil võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega võimalus tagada energeetiline sõltumatus veel paljudeks aastakümneteks. Aga kuitahes veenvalt akadeemik Anto Raukas ka püüaks eurooplasi veenda, et kliimamuutused ei ole inimesest põhjustatud, on eurooplased otsustanud, et süsinikdioksiidi heitmeid tuleb vähendada ning parim viis selleks on heitmed maksustada. See on poliitiline otsus. Kuidas edasi?

Põlevkivi olemasolu ei tohi sageli käsitleda kui rahvuslikku tragöödiat. Jah, keskkonna suhtes oleks minevikus pidanud hoopis teisiti käituma ning õigeaegselt investeerima sellesse, et heitmed ja jäätmed keskkonda ei rikuks. Ka praegu on võimalus seda teha.

Paljude otsustajate mõtted on pöördunud tuumaenergeetika suunas. Teised jälle veavad tuuleenergia köit, mis on väga õige tegevus ühe erandiga: kui ei väidetaks, et on olemas tehnoloogiad ja Eestile on majanduslikult kasulik ehitada üles kogu elektrienergeetika tuuleenergia baasil ning kui ei halvustataks kõiki teisi energeetika arendamise ideid.

Sellises virvarris tekib tunne, et Eestil on suured probleemid. Tegelikkuses aga on need head probleemid, sest Eestil on mitmeid valikuvõimalusi, kuidas energiaga varustatus üles ehitada. Loomulikult elektrienergia hind mõnevõrra kasvab. Samas on energiasäästu võimalusi veel väga vähe kasutatud. Erinevate variantide vahel valikute tegemist ei tohi pöörata rahvuslikuks tragöödiaks. Eesti uudistevoog aga on sageli üles ehitatud kuulaja-vaataja köitmisele negatiivsete emotsioonide tekitamisega.

Eesti areng ei sõltu väga olulisel määral sellest, kuidas elektrienergiaga varustatus üles ehitatakse - juhul, kui on tagatud sõltumatus suurest idanaabrist. Areng sõltub hoopis sellest, kuidas meil õnnestub uusi tehnoloogilisi ideid luua ja oskuslikult mujale maailma nii oskusteabena kui toodetena tarnida. Selleks aga, et need mõtted paremini liiguksid, peaksid inimesed end suutma vabastada paanikatundest ning ka meedia võiks sellele kaasa aidata.

Üks võimalus selleks on nautida Eesti loodust, ilusaid kohti ja erinevaid variante on tuhandeid. Tähtis on see, et nii edulood kui ebaõnnestumised Eesti tehnoloogiate ja toodete ekspordil jõuaksid analüüsimisele ning ettevõtjail, kes senini on nautinud vaid kodumaise müügi vilju, õnnestuks teha järele või vigadest õppida.

Ma arvan, et rubriik “Ainult head uudised” muutuks kindlasti populaarseks mistahes Eesti meediakanalis.

Artikkel ilmus algselt Erik Puura keskkonnablogis.