Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas
usub, et tulevikus ei ole hiiglaslikke büroohooneid vaja, nende asemel
kasutatakse hoopis suuri koosoleku- ja suhtlemiskeskusi.
Kallase sõnul teevad tehnoloogiafirmad tööd selle nimel, et inimene ei peaks enam otseselt tööl käima, vaid saaks töötada nii, et ta ei peaks iga päev autoga punktis A punkti B sõitma, kirjutas postimees.ee.
„Töö organiseerimine teleworking’u (kaugtöö – toim) põhimõttel on väga paljulubav,“ märkis Kallas. „Meile näidati (Silicon Valleys, kus Kallas möödunud nädalal käis - toim) uusi vahendeid ja kaameraid ning ekraane, mis loovad täiesti uue keskkonna.“
Kui seni on öeldud, et mine koju, tööta arvutiga kodus, saada meiliga oma töö ära, ja sel kõigel on juures isolatsiooni negatiivne moment, siis uute võtete abil on eurovoliniku sõnul eraldatust tunduvalt vähem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Aga sellisel kujul nagu praegu büroohooneid varsti enam ei vajata, sest töö iseloom muutub teistsuguseks. Vajatakse suuri koosoleku- ja suhtlemiskeskusi, mitte sipelgapesa moodi ülesehitatud maju, kus kõigil on oma kapp või kabinet,“ usub ta.
Seotud lood
Üks Eesti edukamaid poliitikuid, Euroopa
Komisjoni asepresident Siim Kallas kõhkleb, kas jätkata pooleteise aasta pärast
samal kohal või mitte.
Möödunud nädalal Californias IT-maailma
tippudega kohtunud Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas kinnitas Äripäevale, et
Silicon Valley on innovatsiooni absoluutne tipp ning Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus avas seega oma kontori täpselt õiges kohas.
Euroopa Komisjon sõlmis Siim Kallase
eestvedamisel lepingu Jaapani tubakakontserniga JT International, mille järgi
peab ettevõte maksma Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele järgmise 15 aasta
jooksul 400 miljonit dollarit - umbes 4,4 miljardit krooni -, et toetada
võitlust sigarettide salakaubaveo ning võltsimise vastu.
Pärnu mnt 158 kerkivast 12korruselisest
ärimajast on broneeritud vaid kaks korrust, sest võimalikud üürnikud
soovivad näha valmis hoonet.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.