• OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • OMX Baltic0,62%305,02
  • OMX Riga−0,56%933,51
  • OMX Tallinn0,68%2 015,43
  • OMX Vilnius0,23%1 315,56
  • S&P 5000,88%6 834,5
  • DOW 300,38%48 134,89
  • Nasdaq 1,31%23 307,62
  • FTSE 1000,61%9 897,42
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • 24.01.08, 15:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Padar: riik ei saa mängida rahva rahaga

Eesti riigi stabilisatsioonireservi sööb inflatsioon. Rahandusminister Ivari Padar kinnitab aga, et strateegia näebki ette konservatiivset investeerimist.
Stabiliseerimisreservi varade eelmise aasta aruandest selgub, et soetusmaksumus on 6,3 miljardit krooni ja turuväärtus 6,4. Praegu toob reservis seisev raha tulu ca 3% aastas. Aripaev.ee pärimisele, miks on tulusus nii väike, andis Padar järgneva selgituse. "Valitsuse poolt kinnitatud investeerimisstrateegia kohaselt on meie ülesandeks investeerida konservatiivselt, et oleks tagatud vara likviidsus ja väärtuse säilimine. Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrgema tulususe nimel. Tulu teenimine on meie eesmärkidest alles kolmandal kohal," rääkis Padar, kelle sõnul saavad nad vara paigutanud turul aktiivselt kaubeldavatesse ning kõrget likviidust omavatesse instrumentidesse nagu kõrge krediidireitinguga võlakirjad.
„Möödunud kogu aasta tulu ei saa võrrelda praegusel hetkel turul olevate intressimäärdega, kuna intressimäärad olid eelmise aasta jooksul pidevalt tõusvad, nt Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära kahel korral tasemele 4%,“ ütles Padar.
„Samuti ei investeeri me stabiliseerimisreservi vahendeid Eestis, kuna siin pole meie reeglitega sobivaid instrumente. Kodumaiseid investeeringuid ei saa kasutada ka seetõttu, et kriiside korral ei saaks neid mõistliku hinnaga ning turgu mõjutamata realiseerida ja sellega ei tagaks me reservi olemuse põhieesmärki - tagada rahalised vahendid üldmajandusliku kriisi puhuks," rääkis rahandusminister.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suurima osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustest moodustavad Padari kinnitusel Prantsusmaa (26,8%), Saksamaa (13,1%) ja Belgia (8,0%) valitsuste võlakirjad. Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 30,7% reservi vahenditest. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,0% ja hoiused 6,0%.
Valitsuse istungil rahandusministri poolt esitatavas aruandes on toodud ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2007. Möödunud aastalõpu seisuga oli reservi maht soetusmaksusmuses 6309,8 miljonit krooni ja turuväärtuses 6409,2 miljonit krooni. Aastaga on reserv turuväärtuses suurenenud 447,7 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 7,5%.

Seotud lood

Uudised
  • 15.01.08, 17:07
Padar: uus töölepinguseadus suurendab ümbrikupalkade maksmise riski
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvab uue töölepinguseaduse jõustumisel ümbrikupalkade maksmine, kuna tööleping ei ole enam kirjalik, vahendasid sotsiaaldemokraadid.
Uudised
  • 09.11.07, 13:19
Padar: erainvestorite väärkohtlemine kaob aastal 2009
Eraisikute investeeringutelt saadud tulu tulumaksust vabastamise seaduseelnõu saab valitsuselt heakskiidu juba selle aasta lõpus.
Uudised
  • 28.01.08, 07:58
Eesti mustade päevade rahatagavara sulab
Samal ajal kui riik ühest otsast kosutas mustadeks päevadeks varutud stabiliseerimisreservi mullu 255 miljonit krooniga, ampsas inflatsioon teisest otsast 218 miljonit.
Uudised
  • 18.12.07, 19:17
Padar lubas rohkem kui 10protsendilist inflatsiooni
Eesti rahandusminister Ivari Padar andis Bloombergile intervjuu, kus ennustas, et tuleva aasta esimeses pooles tõuseb inflatsioon kõrgemate maksude tõttu üle 10 protsendi.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele