Lang ründab ametnike hüvesid

Kui Langi mõte ametnike garantiid kaotada läbi ei lähe, muutub riigisektoris töötamine uue töölepinguseaduse eelnõu valguses tõeliselt ihaldusväärseks ning erafirmad ei suuda tööjõuturul töötajate pärast riigiga enam konkureerida. Ideest muuta avaliku teenistuse kontseptsiooni nõnda, et enamik ametnikke töötaks töölepinguseaduse alusel (ehk nagu eraettevõttes) on aastaid räägitud filosoofilisel tasemel, kui tegudeni pole süsteemi muutmisel veel keegi jõudnud.

Nüüd aga on justiitsministeeriumi teatel välja töötatud uus avaliku teenistuse kontseptsioon, millega Rein Lang sel neljapäeval valitsuse ette astub. Plaanis on süsteemi muuta juba sel aastal. "Küsimus on konsensuse saavutamises. Isamaa ja Res Publica Liit on juba öelnud, et kas tasub avaliku teenistuse seadust torkida," tunnistas Lang.

Ta lisas, et kontseptsiooni üks osa on teenistujate igasuguste ebaproportsionaalsete garantiide ja hüvitiste äravõtmine, teiseks tuleb lihtsustada avalikust teenistusest vabastamist. "Meie senine kohtupraktika olnud selline, et avalikust teenistusest polegi võimalik inimest vabastada," sõnas Lang. Tema arvates võiksid ligi 20 000 teenistujast vähemalt pooled töötada töölepingu alusel. "Teenistusleping võiks olla 8000 või isegi 6000 inimesel."

Ka ettevõtjate arvates tuleks koos töölepingu seaduse muutmisega ringi teha ka ametnike hüvesid käsitlev süsteem. "Võtame või keskmised palgad ministeeriumides, oi-oi kui kõrged need on. Samuti on ebaselge igasuguste lisatasude ning hüvitiste maksmine," ütles ettevõtja Rein Kilk.

Samas kiitis Kilk uut töölepinguseaduse eelnõu. "Toetan Andrus Ansipit ja Maret Maripuud täielikult. Seda probleemi ju praegu enam pole, et keegi lahkub töölt ning ei saa kohe uut töökohta."

Eesti Investorite Liidu juhatuse esimees Heldur Meerits ütles, et võib-olla vanasti oli nii, et töötati eluaeg ühes firmas. "Moodsal ajal on tööandja vahetamine tavaline, ka avalikus sektoris ei peaks inimeste liikumist vaatama kui suurt traagikat," ütles ta. Kuid ka Meeritsa sõnul ei peaks maksumaksja kulul üleval pidama ametnike lisahüvede süsteemi, vaid tasu töö eest peaks kajastuma palgas, mitte varjatud lisahüvedes.