Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadus ei sätesta päevarahade maksmise korda ja tähtaega. Üldjuhul hüvitatakse lähetuskulud ja makstakse päevarahad lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja poolt kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist. Päevaraha alampiir välislähetuses (väljaspool Eestit) viibimise eest on 350-500 Eesti krooni päevas. Juhul kui Riias viibimise ajal pidi töötaja ka ööbima, siis majutuskulu alampiir lähetusel välisriiki on 1200-2000 Eesti krooni ööpäevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Kui tööandja ei ole mingil põhjusel hüvitanud töötajale tema lähetusega seotud kulusid mõistliku aja jooksul, tasuks sellest talle kirjalikult teada anda. Kui tööandja põhjendamatult keeldub maksmisest, võib töötaja nelja kuu jooksul pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.