Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvaliit: uus töölepinguseadus tõstaks töötute arvu
Eestimaa Rahvaliidu volikogu taunis
reformierakondlasest sotsiaalministri Maret Maripuu ootamatult kooskõlastusele
saadetud töölepinguseaduse eelnõu, mis oluliselt vähendab töötajate õigusi.
Rahvaliidule jääb arusaamatuks, miks eelnõu koostamisega kiirustati ega kaasatud kõiki asjasse puutuvaid osapooli. "Kavandatavaid töölepingusuhteid ei saa pidada paindlikumaks vaid põhjendusel, et koondamishüvitise vähendamise ja etteteatamistähtaja lühendamise tõttu hakkavad inimesed kiiremini tööd otsima," ütles Eestimaa Rahvaliidu volikogu esimees Vello Tafenau. "Kui koondamine lihtsustub, on ka tööd otsivaid inimesi rohkem ja uue töökoha leidmine võtab senisest enam aega."
Rahvaliit on programmis "Hooliv Eesti" pakkunud nii tööandjate kui ka töövõtjate ootustele vastava partnerlusmudeli. Väheneva tööjõuga riigis, kus arengu peamiseks väljakutseks on üleminek teadmispõhilisele majandusele, on väärtuste loomine võimalik vaid tööandjate ja töövõtjate tasakaalustatud koostöös, leiab erakond.
Eestimaa Rahvaliidu volikogu võttis
vastu otsuse mitte toetada töölepinguseadust ja pidas oluliseks enne
menetluse jätkamist nõuda eelnõu majanduslike, sotsiaalsete ja juriidiliste
mõjude ning pikaajaliste tagajärgede ekspertiisi.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvab
uue töölepinguseaduse jõustumisel ümbrikupalkade maksmine, kuna tööleping ei ole
enam kirjalik, vahendasid sotsiaaldemokraadid.
President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris
peaministripartei kiidetud töölepinguseaduse eelnõu, ennustades, et selle
vastuvõtmine ilma tõhusa ümberõppeprogrammita toob kaasa Eesti tööinimeste
lahkumise välismaale.
Sisuturundussaates on külas raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts. Teemaks on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad. Palkade deklareerimisel on üleminek andmepõhisele deklareerimisele juba käimas. Käibe deklareerimisel tuleb sama muudatus Lepvaltsi sõnul tõenäoliselt järgmise aasta 1. aprillist. Lisaks liidetakse ühendusesisese käibe aruanne (VD-vorm) käibedeklaratsiooniga.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.