- OMX Baltic0,11%315,32
- OMX Riga−0,56%923,11
- OMX Tallinn0,18%2 158,36
- OMX Vilnius−0,09%1 504,01
- S&P 500−0,18%7 709,96
- DOW 30−0,85%53 885,1
- Nasdaq −0,06%26 348,35
- FTSE 100−0,19%10 867,89
- Nikkei 225−0,93%65 683,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%95,62
- OMX Baltic0,11%315,32
- OMX Riga−0,56%923,11
- OMX Tallinn0,18%2 158,36
- OMX Vilnius−0,09%1 504,01
- S&P 500−0,18%7 709,96
- DOW 30−0,85%53 885,1
- Nasdaq −0,06%26 348,35
- FTSE 100−0,19%10 867,89
- Nikkei 225−0,93%65 683,26
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%95,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
NATOs kulutab sõjaväele elaniku kohta enim Luksemburg
NATO koostatud liikmesriikide
kaitsekulutuste andmetest selgub, et alliansi liikmetest kulutab elaniku kohta
enim väikese rahvaarvuga Luksemburg.
Nimelt kulutas Luksemburg 2007. aastal ühe tööealise elaniku kohta 78 434 dollarit ehk 831 400 krooni.
Luksemburgis on kaitsejõududes hõivatud 0,8% tööjõust ehk 1600 inimest. Kokku tegi riik 2007. aastal kaitsekulutusi 264 miljoni euro ehk 4,13 miljardi krooni jagu. Samas on see summa Luxemburgi sisemajanduse koguproduktist (SKPst) väga väike osa. Kui teised riigid kulutavad kaitseks umbes 2% SKPst, siis pisikeses ja rikkas riigis moodustab see vaid 0,7% SKPst.
Eesti kaitsekulutused tööealise elaniku kohta on võrreldes teiste NATO liikmetega suhteliselt tagasihoidlikud 21 480 dollarit ehk 227 688 krooni. Eesti kogu kaitsekulutused 2007. aastal olid 3,9 miljardit krooni, mis on 1,6% SKPst.
SKPst suurima osa paneb kaitsekulutusteks USA, mille 2007. aasta sõjaline kogukulu oli 545 miljardit dollarit ehk 8,5 triljonit krooni, mis moodustab riigi SKPst koguni 4%. Ühe tööealise elaniku kohta tegi USA 2007. aastas kaitsekulutusi 45 567 dollarit ehk 483 010 krooni.
Kaitsekulutuste lähemal vaatlemisel jagunevad kulud riigiti väga erinevalt. Kui näiteks Itaalias on 79,6% tööjõukulud, siis Eestis on see kuluartikkel NATO väikseim ehk 26,2%. Ka USA kulutab tööjõule vähe, olles 30,6%ga Eesti järel teisel kohal.
Varustusele kulutab Eesti 17,6% kogu kaitsekulutustest, USAs on sama näitaja 26,5% ja Itaalias 10,7%. Väga suur on Eestis infrastruktuuri osatähtsus 15,5%ga. Mujal riikides jääb see üldiselt alla 5%. Suured on infrastruktuurikulutused ka Lätis – 15,1%.
Muud kulud on Eestis ja ka USAs ülisuured – vastavalt 40,8%. Ja 41,3%. Itaalia, mis enim panustab inimeste tööjõukuludele, suunab muudeks kuludeks kõige vähem ehk 8,5% kaitsekuludest.
Seotud lood
BBC News vahendas, et Ameerika Ühendriikide
valitsuse kulud Iraagis ja Afganistaanis peetavale sõjale ületavad ametlikke
kulutusi ligikaudu kaks korda.
USA senat kiitis heaks 2008. aasta
riigieelarve, mis näeb ette 70 miljardi dollari eraldamist sõdadeks Iraagis ja
Afganistanis.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele